Rauno Aaltonen on ilmselt roolikeeraja, kes ei ütle rallisõpradele suurt midagi. Aga võiks ja peaks, sest ala ajalugu vaadates on tegemist selge suurnimega.
Tänaseks 83-aastast Aaltoneni huvitasid kiired masinad ja tehnikasport juba maast madalast. Ehkki praegu teatakse teda kui rallispordi ühte esimestest lendavatest soomlastest, alustas ta oma mootorispordikarjääri kiirpaatidel, liikudes sealt edasi kaherattalistele. Mootorrattaga võistles ta nii võidusõitudel, speedway‘l kui ka motokrossis, enne kui krooniti 1965. aastal esimese soomlasena Euroopa meistriks autorallis.
Turus sündinud Aaltonen on ka üks neist, kes osales ajaloo esimesel MM-rallil 1973. aastal Monte Carlos. Koos Suurbritanniast pärit kaardilugeja Paul Easteriga teenisid nad 18. koha, autoks oli Datsun 240Z. Muide, tol hooajal jõudis Aaltonen ka esimest korda MM-sarjas poodiumile, kuid siis oli tal teine kaardilugeja ja ekipaaž toimetas teistsuguse autoga: navigaatoriks oli teine britt Robin Turvey, nende neljarattaliseks kaaslaseks Fiat 124 Abarth Rallye ja ralliks Akropolis.
Aaltonen sõitis MM-sarjas 15 aasta jooksul ning tegi kaasa 25 etapil. Ühtegi võitu ta kahjuks ei teeninud, küll võitis 11 kiiruskatset ja jõudis kuus korda poodiumile. Tema jaoks kõige edukamaks ralliks oli Keenia, sest seal tõusis ta pjedestaalile viis korda.
Muide, Aaltoneni võidusõidukarjäär viis teda autoga ka maailma kuulsamale 24 tunni sõidule Le Mansile. Talle rallis nii edukal 1965. aastal jagas ta Austin-Healey Sebring Sprite’i Suurbritannia esindaja Clive Bakeriga, kuid kahjuks ei jõudnud nad finišisse: auto ütles käigukastiprobleemi tõttu üles.
Ent 24 tunni sõitudel nautis ta edu küll. 1964. aastal lõpetas ta ühel kuulsamal vormeliringrajal Spa-Francorchampsil peetud võistluse teise kohaga. Autoks BMW 1800Ti, kaaslaseks sakslane Hubert Hahne, kes startis karjääri jooksul ka kolmel võidusõidumaailma kuningliku sarja vormel 1 etapil.
Olgu öeldud, et Aaltonen on koos võistelnud ka kuulsate meestega. Näiteks itaallasest rallilegendi Sandro Munariga (temast oleme pikemalt kirjutanud SIIN), kellega jagas ta Lancia Fulvia F&M Specialit nii kuulsal Nürburgringil peetud 1000 km sõidul kui ka tänaseks hingusele läinud Sitsiilia mägedes sõidetud Targa Floriole.
Ja et oleks kõigile selge, kui hinnatud on Aaltonen rallimaailmas, siis 2010. aastal oli ta üks esimestest autoralli ametliku kuulsuste halli liikmetest. Soomlase kõrval pääsesid sinna rootslane Erik Carlsson, iirlane Paddy Hopkirk ja teine soomlane Timo Mäkinen.
Vasaku jalaga piduripedaali vajutamine
Ent Aaltonen, kelle lähenemine autorallile oli nii analüütiline, et talle pandi hüüdnimi Professor – ehk aitab seda põhjendada fakt, et ülikoolis õppis soomlane majandusteadust –, on rohkem tuntud ühe teise asja poolest: raske on öelda, kas ta oli just selle tehnika leiutaja, ehkki mõned nii arvavad, küll on kindel aga see, et ta on selle tehnika üks varajasemaid kasutusi. Jutt käib vasaku jalaga pidurdamisest.
Seda kasutati, et enne nelikveoliste autode tulekut oleks esiveolisi masinaid lihtsam juhtida. Rallieksperdid on rääkinud, et kurvi võttes juhtus tihtipeale nii, et pidurdamine tekitas esiveoliste autode puhul tihtipeale ülejuhitavust ning pidurdamisele järgnenud kiirendus alajuhitavust. Vasakut jalga kasutati pidurdamiseks, et kontrollida tagumisi rattaid piduritega ning esirattaid gaasiga. Mõistagi vajas see, et auto oleks kindlas seades, ent see polnud midagi ülemõistuse keerulist.
On märkimisväärne, et kui algselt kasutati vasaku jalaga pidurdamist vaid esiveoliste masinate jaoks, siis mõned sõitjad üritasid seda tehnikat kasutada ka taga- ja nelikveoliste masinate puhul.
Näiteks tänapäeval kasutab vasaku jalaga pidurdamist 2019. aasta maailmameister, Eesti autoralli au ja uhkus Ott Tänak. Mullu WRC YouTube’i lehel avaldatud videos selgitas Saaremaalt pärit tšempion, kuidas ralliautot juhtida ning selgitas, et pidurdab vasaku jalaga, sest inimesel on ju kaks jalga.
Ära maga maha Betsafe’i eripakkumisi!
Kui sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea ja kliki SIIA, et saada rohkem infot.
Mõistagi pole Betsafe’i koefitsiendimeistrid ära unustanud, et sel nädalal mütatakse vutiväljakutel nii Meistrite liigas, Euroopa liigas kui ka Konverentsiliigas. Skoori kümne euro suurune tasuta panus ja kümme tasuta spinni igal mängunädalal panustades vähemalt 25 eurot minimaalselt ühele eelmainitud kolmest liigast. Olgu öeldud, et kvalifitseeritud panuse koefitsient peab olema vähemalt 1,5.
Lisaks, kui vastad õigesti nädala küsimusele, saad lisaks viie euro suuruse tasuta panuse jalgpallile! Võta see vastu SIIT!
Betsafe’is on käimas ka miljonimäng, mis on saadaval ainult registreeritud klientidele. Alustamiseks logi sisse oma kontole või kui oled uus klient, siis registreeru kohe. Kuidas sa mängida saad?
- Teile antakse 1 000 000 € suurune summa ja teil on vastamiseks rida küsimusi, tavaliselt 20. Iga küsimuse korral peate oma poti kas jagama või panema kõik ühele vastusele.
- Kui küsimus on vastatud, liigub võidule vastamiseks pandud raha järgmise küsimuse juurde.
- Kordate seda protsessi seni, kuni olete kõikidele küsimustele vastanud. Pärast viimase küsimuse esitamist allesjäänud raha kuulub kõik teile.
Kvalifitseerumiseks tehke vähemalt 25 euro eest spordipanuseid, mille koefitsient on 1,50 või rohkem (kombo- või süsteempanuste puhul vähemalt ühe koefitsiendivalikuga 1,50 või rohkem). Panuseid võetakse arvesse peale panuste lahendamist. Reegleid ja tingimusi näed täpsemalt SIIT.
Kõik Betsafe’i pakkumised on kirjas SIIN.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
