Ott Tänak on autoralli maailmameister ja tohutult populaarne sportlane, kes on Eestis vaat et pooljumal. Koorekihti jõudmiseks on saarlane pidanud aga käima läbi tule ja vee ning 2013. aasta oli talle üks keerulisemaid. Mees on korduvalt öelnud, et ta arvas: minu võimalus sõitjana tippu pürgida on läbi.
Aasta varem sai Tänak esimese täishooaja WRC-autoga. Kärlast pärit roolikeeraja oli varemgi taltsutanud rallimaailma võimsama masinaklassi neljarattalist põrgulist, lõpetades 2011. aastal Walesis kuuendana.
Polnud mingit kahtlust, et Tänak on kiire ning suudab WRC-autos näidata head tempot, kuid nagu paljudel pilootidel, oli debüüthooajal vaja palju õppida. Mitte ainult masina osas, vaid kõige muu kohta, mis MM-sarjas tiirlemisega kaasas käib: kohtumised meedia ja toetajatega jne.
Tänak lõikas teiste muredest kasu
Esimese rahuldava tulemuseni läks Tänakul 2012. aastal kolm rallit. Kui Monte Carlos oli ta kaheksas ja Rootsis katkestas mootoriprobleemi tõttu, siis Mehhiko kruusal ületas ta finišijoone viiendana. Pärast seda ajas aga üks häda teist taga ning kõige rohkem süüdistati tema sõiduoskust.
Tänak on hiljem tunnistanud, et 2012. aastal lasusid tema õlul suured pinged ning ta oli nendega raskustes. 24- või 25-aastasena pole niigi olnud rallimaailmas palju neid, kes konkureerivad stabiilselt kõige kõrgemate kohtade nimel.
“Suutsin näidata mõningaid häid kiiruskatsete aegu, kuid ei suutnud täit paketti kokku panna,” ütles ta tänavu portaalile DirtFish. “Kokkuvõttes arvan, et aja maha võtmiseks oli õige hetk. Muidugi, täielik taandumine MM-sarjast pole kunagi hea, kuid meil polnud võimalust.”
Tõsi, kaheksa aasta tagune hooaeg polnud ainult rist ja viletsus. Aasta eelviimasel etapil Sardiinias oli koos kaardilugeja Kuldar Sikuga sõitnud Tänak avapäeva lõpuks kolmas ega andnud poodiumikohta enam käest. Jah, Sebastien Loebi, Jari-Matti Latvala ja Petter Solbergi hädad aitasid eestlast tublisti, kuid tehnilised probleemid ja mured sõiduga on rallispordi DNA lahutamatuks osaks. Tänak oli piisavalt heas vormis, et teiste vigadest ja/või ebaõnnest kasu lõigata ning see vääris mõistagi tunnustust.
Sardiinia on Tänaku jaoks kujunenud märgiliseks kohaks, kuna just seal võitis ta kolm aastat tagasi esimese MM-etapi ja tähistas mullu 100. võistlust rallimaailma koorekihis. Enne teda pääses viimase eestlasena MM-sarjas poodiumile saarlase suur eeskuju Markko Märtin, kes oli 2005. aastal Soomes kolmas.
Tere, Martin Järveoja!
2012. aasta lõpus polnud aga mingi üllatus, et M-Sport ja Malcolm Wilson heitsid Tänaku üle parda. Wilson, kes on tõelise Inglismaa aadliku ja härrasmehe musternäidis, kritiseeris eestlast hooaja jooksul korduvalt ning polnud rohkete katkestamiste ja auto lõhkumistega põrmugi rahul.
Kui Katarist rahasüsti saanud M-Sport jätkas WRC-tasemel põhisõitjate Mads Östbergi, Thierry Neuville’i ja Jevgeni Novikoviga, siis Tänak oli MM-mõistes rallipagenduses Eestis. Ta osales võistlustel nii kodumaal kui ka Lätis, kihutades oma tiimi OT Racingu nime all. Samuti töötas ta mehaanikuna.
N-rühma Subaru Imprezaga kilomeetreid kogudes oli Tänak pidevalt kiire ning noppis kõrgeid kohti, Eesti meistrivõistluste kokkuvõttes suutis teda edestada vaid 2008. aasta Ford Focus RS WRCga kihutanud Georg Gross.
Muide, 2013. aasta on märgiline veel ühe fakti poolest. Mais toimunud Tallinna rallil istus temaga esimest korda autosse kaardilugeja Martin Järveoja, kellest sai Tänaku paarimees 2017. aastal. Seda lüket on ralliringkondades peetud praegu Saaremaa kuulsaima inimese karjääri pöördepunktiks.
Paari aasta taguses intervjuus Autospordile ütles Tänak, et 2013. aastal ei teinud ta MM-sarja naasmise nimel aktiivselt tööd. Jah, ta kihutas N-rühma Subaruga, kuid tegi seda vaid oma lõbuks. “Autoralli on kallis ala ja teadsin, et kõrgel tasemel pole võimalik sellega ainult natukene tegeleda.”
Sai teise võimaluse
2013. aasta detsembri lõpus lahvatas Eestis pisemat sorti üllatuspomm, kui M-Spordi pressiteade ütles, et järgneval hooajal osaleb Tänak kõikidel MM-rallidel peale Monte Carlo. Tõsi, enamasti WRCst klassi võrra nõrgema R5-autoga, kuid kolmel etapil juhtis ta ka WRC-masinat. R5-klassis ja Walesi rallil roolis Tänak rehvifirma DMACKi värvides autot, mille valmistas ette M-Sport. Rootsis ja Portugalis WRCga sõites kuulus ta Suurbritannia tiimi põhivõistkonda.
Tagasitulek ralli MM-sarja sai toeks tänu headele toetajatele ja Wilsonile ning nõudis palju raha. Pressiteates ütles Tänak, et ta peab olema stabiilsem ning kiirust hoolikalt valima. Tundus, et eestlane oli oma 2012. aasta vigadest õppinud.
Edasine, nagu ütlevad klassikud, on juba ajalugu. Tänak ronis karjääriredelil üha kõrgemale, jõudes 2015. aastaks tagasi M-Spordi põhivõistkonda. Jah, sõiduvigu tuli ikka ette ja tulemused polnud stabiilsed, kuid enam teda üle parda ei heidetud ning 2017. aastal loksus kõik paika. Ühes Järveoja lisandumisega võitis ekipaaž oma esimesed MM-rallid ning näitas korraliku stabiilsusega, et järgnevatel aastatel tuleb MM-tiitliheitluses neid karta küll. 2019. aastal jõutigi Toyotaga sihile.