Eesti korvpalli meisterklubi Kalev/Cramo saab uhkusega vastu rinda taguda, et nemad on üks viiest meeskonnast, kes on VTB Ühisliigas madistanud alates 2009. aastast ehk selle loomisest saadik. Tõene lause, millele tasub lisada üks aga – 2008. aastal välja mängitud VTB promokarikast meie esindussats siiski osa ei võtnud.
VTB Ühisliigale pandi ideetasandil alus eelmise kümnendi keskpaigas ja selle nii-öelda demoversioon nägi ilmavalgust 2008. aasta detsembris, kui kolme päeva jooksul mängiti kaheksa meeskonna (Moskva CSKA, Himki, Dinamo, BK Kiievi, Mariopoli Azovmaši, Kaunase Žalgirise, Riia ASK, ja Prokomi) osalusel välja uue võistluse promo-karikaturniir. Proovivõistlusel triumfeeris Armee Spordiklubi, kes oli esikohamatšis 70:66 üle igirival Himkist. Turniiri parimaks mängijaks valiti Ramunas Šiškauskas.
1. hooaeg (2009 – 2010)
VTB Ühisliiga tšempionaadile pandi ametlik alus 2009. aastal, mil kaheksa juhtivat klubi viiest Ida-Euroopa riigist jagati põhiturniiril kahte alagruppi. A-grupi moodustasid Uniks, Himki, Donetsk ja Riia VEF, B-alagrupis nähti koos CSKA-d, Žalgirist, Azovmaši ja Kalevit.
Eesti meisterklubil avahooajal võidurõõmu tunda ei õnnestunud ja reaalselt šanssi selleks ka polnud. Keeruline on ka minitriumfe leida. Kuue mängu peale võideti kõigest neli veerandaega ja kõige kauem suudeti matši juhtida Žalgirise vastu, kui võõrsil võideti avaveerand 13:10. Parimal juhul visati võõral väljakul Azovmaši korvi 78 punkti, kuid saadi ikkagi 13punktiline (78:91) kaotus.
Esimesel hooajal selgitati tšempion Final Four formaadis, kuhu pääsesid mõlema grupi kaks parimat ehk CSKA, Uniks, Himki ja Žalgiris. Finaalis madistasid sedapuhku CSKA – Uniks ja 66:55 võitjana väljusid kullamatšist armeelased. Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP) hinnati CSKA mängujuht J. R. Holden. Põhihooajal noppis MVP auhinna CSKA kapten Viktor Hrjapa.
Skoorikuningas – Hasan Rizvic (Azovmaš) 20,0 punkti keskmiselt mängus.
Lauakuningas – Travis Watson (Žalgiris) 10,2 lauapalli keskmiselt mängus
Söödukuningas – Alex Renfroe (VEF) 4,67 korvisöötu keskmiselt mängus
2. hooaeg (2010 – 2011)
Kuna Ühisliiga debüüthooaeg osutus edukaks laienes VTB liiga teisel hooajal juba 12 meeskonna peale kaheksast riigist. Lisandusid Minsk-2006 (Valgevene), Lietuvos rytas (Leedu), Prokom (pragune Gdynia Arka, Poola) ja Espoo Honka (Soome), Ukrainast vahetas Dnepr välja Donetski.
Tosin klubi jagati kahte võrdsesse alagruppi, A-kuuiku moodustasid CSKA, Uniks, rytas, Minsk-2006, Dnepr ja Honka, B-seksteti aga Himki, Azovmaš, Žalgiris, Prokom, VEF ja Kalev.
Eesti meisterklubi teine aasta nimekas seltskonnas osutus jällegi kannatuste kadalipust, kust korra siiski võidukalt välja tuldi. 2011. aasta 12. jaanuaril alistas Kalev koduväljakul Prokomi Asseco 77:70 ja avas 13. katsel VTB liigas oma võiduarve. Tolles mängus vedasid meie esindusklubi mänguvankrit Joosep Toome ja Rait Keerles, kes viskasid mõlemad 16 punkti, Reimo Tamm lisas 11 ja Gregor Arbert 10 silma. Rohkemaks kalevlased aga võimelised polnud ja hooaeg lõpetati 1 võidu ja 9 kaotusega, mis andis B-alagrupis viimase koha.
Ühisliiga teine tšempion selgitati taas Final Fouri formaadis, kuhu pääsesid mõlema alagrupi kaks parimat. Traditsioonilisele triole CSKA, Uniks, Himki pakkus sedapuhku konkurentsi Mariopoli Azovmaš, kuid venelaste siseasjaks kujunenud finaalis alistas Himki 66:64 CSKA. Finaalturniiri MVP-ks valiti tšempionite ridadest Vitali Fridzon, põhiturniiri MVP-ks aga Azovmaši tagamees Ramel Curry.
Skoorikuningas – Jamar Wilson (Espoo Honka) 18,8 punkti keskmiselt mängus.
Lauakuningas – Shawn King (Minsk-2006) 8,8 lauapalli keskmiselt mängus
Söödukuningas – Derek Williams (VEF) 5,0 korvisöötu keskmiselt mängus
3. hooaeg (2011 – 2012)
Hoo sisse saanud Ühisliiga jätkas laienemist ja kuna sooviavaldusi tšempionaadil mängimiseks laekus rohkem kui kohti, otsustati esimest korda pidada kvalifikatsiooniturniir. Septembri lõpus madistasid kuus meeskonda (Jenissei, Krasnõje Krõlja, Dnepr, Anwil, Šiauliai ja Torpan Pojat) kahe põhiturniiri pääsme eest, mis potsatasid lõpuks Venemaa esindajate Samaara Krasnõje Krõlja ja Krasnojarski Jenissei pihkudes.
Uute tulijatena pääsesid otse põhiturniirile Krasnodari Lokomotiv-Kuban, Nižni Novgorod, Moskva Spartak (kõik Venemaa), Nymburk (Tšehhi), Astana (Kasahstan) ja Budvelnik (Ukraina). 19 meeskonda jagati kahte üheksaliikmelisse alagrupp, kust edasi kohamängudele oli asja vaid esimesel neljal. Reaalselt läks play-off’is väljajagamisele ainult kaks Final Four’i kohta, kuna mõlema alagrupi parimad pääsesid finaalturniirile automaatselt.
Kolmandat aastat VTB-lainel madistav Kalev avas sedapuhku võiduarve juba teises voorus, kui oli võõral väljakul (!) 65:51 üle Budivelnikust. Kõigest kaheksa mehega Kiievis madistanud kalevlaste eest särasid tolles kohtumises Pavel Uljanko (17 punkti), Nikolai Varbanov (14), Gregor Arbet (12) ja Armands Škele (11).
Teist korda sai Eesti meistermeeskond võidurõõmu tunda alles märtsis, põhiturniiri viimases mängus kui oldi Budivelnikust 81:73 üle ka koduväljakul. Selles mängus hiilgasid Tanel Sokk ja Arbet, kes tõid vastavalt 17 ja 16 punkti.
Kui nende tulemuste põhjal võib esmapilgul tunduda, et Budivelniku näol oli tegemist liiga peksukotiga, siis nii see teps mitte polnud. Hooaja lõikes õnnestus ukrainlastel võita koguni viis mängu, sealhulgas korra võõrsil ka Himkit ennast, kuid meie meeste vastu kippus neil õnneks kõik ebaõnnestuma.
Play-off’is rikkus tõelise Vene peo sel aastal Vilniuse Lietuvos rytas, kes alistas veerandfinaalis kolme mängu kokkuvõttes Himki ning kuigi poolfinaalis leedulastel CSKA-le vastast polnud, said nemad hooaja lõikes kaela pronksmedalid. Tšempioniks krooniti aastase vahel järel CSKA, kes oli finaalis 74:62 üle Uniksist. Nii finaalseeria kui ka põhiturniiri MVP-ks valiti endine NBA staar ja praegune Venemaa korvpalliliidu president Andrei Kirilenko.
Skoorikuningas – Rawle Marshall (Astana) 16,8 punkti keskmiselt mängus.
Lauakuningas – Donatas Motiejunas (Asseco Prokom) 7,5 lauapalli keskmiselt mängus
Söödukuningas – Jerel Blassingame (Asseco Prokom) 5,9 korvisöötu keskmiselt mängu
4. hooaeg (2012 – 2013)
Hooajal 2012 – 13 laienes liiga veelgi, sedapuhku 18 meeskonna pealt 20-le. Uute tulijatena olid platsis Ljubertsõ Triumf (Venemaa), Zgorzeleci Turow (Poola), Neptunas (Leedu) ja paariaastase pausi järel naasnud BC Donetsk (Ukraina).
Tol aastal võeti VTB liigas esimest korda kasutusele ka traditsiooniline play-off süsteem, mis algas veerandfinaalidega ja Final Four’i vahetasid välja finaalseeriad. A-alagrupi moodustasid: Uniks, Himki, Spartak,Krasnõje Krõlja, Lietuvos Rytas, Astana, Azovmaš, Kalev , Turow ja BC Donetsk. B-grupp: Minsk-2006, CSKA, Lokomotiv-Kuban, Jenissei, Triumf, Nižni Novgorod, Žalgiris, Neptunas, Nymburk ja VEF.
Kalev/Cramo aasta algas Ühisliigas toona 81:80 võiduga võõrsil Turowi üle. Aasta alguses oli kalevlastest pidurdamatus hoos Keith Mc Leod, kes ladus poolakate korvi 25 punkti, kuid hooaja peale jäi ameeriklase keskmine punktisaak 9,7 peale, platseerudes sellega Armands Škele (10,5) järel tiimisisesele teisele kohale.
Seejärel tuli Cramol vastu võtta kaheksa järjestikust kaotust, kuniks jaanuaris taas Turowiga madistati ja 72:68 võit saadi (Gregor Arbet 18 punkti, Bamba Fall 15). Nädal hiljem saadi hooaja kolmas võit kui oldi 20 punkti visanud Škele vedamisel kodus 61:60 üle Donetskist.
Tol hooajal püstitas Fall aga VTB liiga blokeerimiste rekordi. 18 mänguga jõudis 216 cm pikkune senegallasest mehemürakas blokeerida 38 viset ehk keskmiselt 2,38 mängus. Sellele saavutusele on lähedale küündinud vaid Hasan Rizvix, kes pani kohe liiga debüüthooajal maha märgi 2,33.
Ajaloolise tähise pani maha ka CSKA ääremängija Viktor Hrjapa, kes jaanuarikuises kohtumises VEFiga püstitas VTB liiga esimese kolmikduubli – 10 punkti, 13 lauapalli ja 10 korvisöötu.
Põhihooajaga kolm võitu kogunud Kalev platseerus oma alagrupis kehvema korvide vahe tõttu viimaseks. Põhiturniiri edukaimaks meeskonnaks tõusis mõnevõrra üllatuslikult Kaunase Žalgiris, kuid poolfinaalis jäid nad mängudega 1–3 alla Lokomotiv-Kubanile, kes alistus finaalis omakorda samamoodi Moskva CSKAle. Finaalseeria MVP-ks valiti Viktor Hrjapa, põhiturniiri parimaks aga Riia VEFi mängujuht E. J. Rowland.
Skoorikuningas – Darius Songaila (Donetsk) 16,74 punkti keskmiselt mängus.
Lauakuningas – Bamba Fall (Kalev/Cramo) 7,38 lauapalli keskmiselt mängus
Söödukuningas – Aaron Miles (Krasnõi Krõlja) 6,75 korvisöötu keskmiselt mängus
5. hooaeg (2013 – 14)
Oma viiendaks hooajaks oli VTB liiga leidnud püsiva koosluse ja struktuuri, mistõttu ühtegi suuremat muudatust ei esinenud. Meeskondade seas väike vangerdus siiski toimus: Žalgiris otsustas keskenduda Euroliigale ja leedulased vahetas välja Krasnõi Oktjabr. Paralleelselt teenis VTB ka Venemaa meistrivõistluste korraldamise õiguse.
A-grupp: Uniks, Lietuvos Rytas, Lokomotiv-Kuban, Nižni Novgorod, Jenissei, Spartak, Turow, Nymburk, Donetsk ja Kalev/Cramo.
B-grupp: Himki, CSKA, Triumf, Krasnõje Krõlja, Astana, Krasnõi Oktjabr, VEF, Neptunas, Tsmoki-Minsk ja Azovmaš.
Kalev/Cramo hooaeg algas kolme järjestikuse kaotusega, millele järgnes mõnevõrra oodatav võit Donetski üle – 86:80 (Armands Škele 15, Tanel Sokk 14, Vlad-Sorin Moldoveanu 14). Kohe pärast seda pistis Kalev kotti esimese suure põrsa, kui seljatas kodusaalis 60:57 suure Kaasani Uniksi (Moldobeanu 17, Indrek Kajupank 10). Too kaotus osutuski Uniksi tolle hooaja ainsaks, kuid põhiturniiri parimaks osutus hoopis B-alagrupis pallinud Himki, kes ei vääratanud 18 matši jooksul kordagi.
Uniksi pidu sai otsa aga poolfinaalis, kus jäädi kolmel korral napilt alla CSKA-le. Finaalis oli armeeklubi samuti 3–0 üle Nižni Novgorodist. Finaalseeria parimaks mängijaks valiti Serbia pallivõlur Milos Teodosic, põhiturniiril sai sama auhinna Uniksi tagamees Andrew Goudelock.
Kuna tegemist oli esimese aastaga, kui VTB liiga toimis ka kui Venemaa esindusdivisjoniga, kindlustasid CSKA ja Nižni Novgorod omale koha Euroliigas. Euroliiga kvalifikatsiooniringi potsatas ka VTB liiga kolmas Kaasani Uniks.
Skoorikuningas – Cory Higgins (Triumph) 20,32 punkti keskmiselt mängus.
Lauakuningas – Frank Elegar (Kalev/Cramo) 8,44 lauapalli keskmiselt mängus
Söödukuningas – Aaron Miles (Krasnõi Krõlja) 8,38 korvisöötu keskmiselt mängus
Ühisliiga järgmistele hooaegadele vaatame otsa juba järgmises eelvaates. Korvpallisõber saab veel põgusalt lugeda Balti liiga kohta.
Ühisliiga kui Balti liiga hukatus
2009. aastal siia ilma tekkinud VTB Ühisliiga oli võrdlemisi otseselt ka Balti liiga (BBL) hukatuse algus. Nimelt otsustasid Baltikumi tipud: Kaunase Žalgiris, BC Kalev/Cramo ja Riia VEF kohe avahooajal Venemaa avatud meistrivõistlustest osa võtta.
Kui esimesel hooajal oli VTB liiga veel piisavalt väike ja nimetatud meeskonnad said paralleelselt pallida kolmes sarjas, siis teisel aasta suurenes Ühisliiga meeskondade arv kolmandiku võrra ja tiimidel tuli hakata tegema valikuid.
Selleks, et Leedu hiide Žalgirist ja rytast hoida katsetas BBL paar aastat süsteemiga, kus suurklubid pääsesid otse play-off’i. Hooajal 2012-13 loobusid aga Žalgiris, rytas ja ka Riia VEF BBL’ist täielikult ja nõnda algaski Balti liiga lagunemine, mis lõppes tunamullu, kui leedulased üle parda visati ja pandi alus Eesti-Läti ühisliigale.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
