Eesti korvpallimaastikul pole palju korve, mis kohe meelde tulevad. Tõsi, mõni siiski leidub ning esimesena ujub mälusopist välja Maarjamaa kõige skandaalsem vise ehk Rauno Pehka “kellaviskeks” ristitud sooritus.
Kalender näitas siis 2004. aasta 23. märtsi, kui TTÜ/A. Le Coq ja Tallinna Kalev kohtusid Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis otsustavas ehk kolmandas lahingus. Paar oli sedavõrd tasavägine, et 6,1 sekundit enne viimase kohtumise normaalaja lõppu näitas tabloo viigiseisu 71:71.
Legendaarne mängujuht Rauno Pehka tormas rünnakule, astus sammu üle kolmepunktiviskejoone ning tegi kiirustatud viske. Pall põrkas rõngast vastu korvilaua ülemist serva, sealt veel ülespoole ja läbis seejärel korvirõnga. Kohalviibinud räägivad, et rõngast läbides puudutas mänguvahend võrku ainult väga õrnalt.
Matši peakohtunik Atso Matsalu pidas kolleegi Andres Tobi ja komissaari Valdu Suurkasega veidi aru ning otsustas, et korv oli igati määrustepärane: A. Le Coq pääses 73:71 võiduga nelja parema hulka!
Kumma tõde oli õige: võitjate või kaotajate?
Kui A. Le Coqi mehed platsil võidutantsu lõid, viitasid Kalevi mängijad Gregor Arbet ja Priit Ilver Matsalule, et pall läks vastu korvikonstruktsiooni üleval olnud kella. Kui nii oli, poleks korv tohtinud reeglite järgi lugeda ning korvpallisõbrad oleksid näinud lisaaega.
Olukorda võinuks tuua selgust Eest Televisiooni videopilt, kuid proosalisel põhjusel ei saanud see Kalevi mängijate väidet ümber lükata ega kinnitada: mänguvahend tõusis kaamera vaateväljast kõrgemale.
Pehka ja A. Le Coqi peatreener Heino Enden ütlesid pärast kohtumist, et võiduvise ei läinud vastu kella. “Räägin, mida nägin,” kinnitas 1982. aasta maailmameister Enden Õhtulehele. Kalevi leerist tuli muidugi vastupidiseid sõnumeid. Nende vigastatud palluri Priit Pihela sõnul ütlesid kõik, kes korviga ühel joonel seisid, et vise puudutas kella.
Kalevi tagamees Mark Šein pidas olukorda ebaõiglaseks, sest tema arvates ei näinud keegi ju tegelikult, kas pall läks vastu kella või mitte. “Õige olnuks määrata lisaaeg,” ütles ta Õhtulehele, lisades, et kohtunikud võtsid Kalevilt võidu ära.
Kaotajate tegevjuht Riho Soonik oli samuti surmkindel, et pall puudutas kella. Ta seisis enda sõnul korvi taga ja nägi täpselt, kuidas mänguvahend läks vastu laua ülemist äärt ja kella. Ta tahtis seda video pealt üle vaadata ning oleks tema veendumus saanud kinnitust, oleks ta andnud sisse protesti. Muidugi, et Eesti Televisiooni kaamerad ei jäädvustanud legendaarset hetke täpselt, oli Soonikul vesi ahjus.
Mäng, mis läks kohe Eesti korvpalli kullavaramusse
Skandaalse võiduviske autor Pehka tõdes pärast kohtumist veel, et kahjuks ei oska kõik inimesed kaotada. Mõistagi viitas ta kalevlastele, kellega ta võitis 2003. aasta kevadel Eesti meistrivõistlused. Iroonilisel kombel oli nende vastaseks just A. Le Coq ning Pehka oli Kalevi üks tähtsamaid pallureid, tuues hooajal 2002/03 koduses liigas keskmiselt 14,5 punkti, 4 lauapalli, 3,5 korvisöötu ja 1,7 vaheltlõiget. Miinuspoolele jäi 3,1 pallikaotust.
“Olen spordis ses mõttes pettunud, et alati pole tegemist võidu ja kaotuse, vaid ka millegi enamaga,” ütles rünnakute dirigent mõtlikult Eesti ajakirjanikele. “Viske ajal nägin, et aega on 1,3 sekundit. Mõnikord peab õnne ka olema, sport on sport.”
Eesti Päevaleht kirjutas 24. märtsil väga tabavalt, et “A. Le Coqi ja Kalevi veerandfinaalmäng tekitas põnevust ja küttis kirgi nii, nagu kodutanumal pole enam ammu nähtud”.
Koloriitne treener Andres Sõber, kes juhendas toona Kalevit, ei jäänud kellaviske peale eriti pidama. Ta lihtsalt ei jälginud olukorda nii täpselt. Küll oli suure suuvärgiga mees pärast matši väga pahane Endeni peale. Ta süüdistas Nõukogude Liiduga Kolumbias Bogotas maailmameistriks tulnud legendi teiste võistkondade paremate mängijate üleostmises ja varastamises.
Eestlase ja lätlase supervisked
Kahjuks või õnneks mäletab Eesti spordifolkloor teisigi mälestusväärseid viskeid. 2012. aasta 23. aprillil tabas BC Kalev/Cramo lätlasest pallur Armands Škele Eesti meistrivõistluste poolfinaali avakohtumises Rakvere Tarva vastu tõelise imesoorituse.
Kalev/Cramo oli veidi rohkem kui kolm minutit enne lõppu kaotusseisus 71:77 ning nende rünnak oli liiva jooksnud. Küljeaudi poole tormanud pallile järele jooksnud Škele oli seljaga korvi poole ning tegi tagantkäeviske, mis läks kõikide üllatuseks sisse. Tallinna klubi võitis kohtumise 92:84.
Aasta hiljem selgitasid Eesti meistri taas Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock. Finaalseeria teises kohtumises oli Tartut esindanud Rain Veidemanil kolm sekundit enne lõppu kasutada kaks vabaviset. Tartu oli peal 70:69 ning tagamees lisas oma leivaisa kontole ühe punkti, tabades teise vabaviske.
Kalev/Cramo tsenter Bamba Fall pani palli mängu, söötes selle Tanel Sokule. Mängujuht tormas keskjoone lähistele ning ehkki Rocki mehed olid tal tihedalt peal, läks olümpiavõitja poja sooritus läbi korvirõnga. Saku Suurhalli kogunenud publik ja Kalev/Cramo mängijad hullusid, Soku tabamus tõi tähtsa võidu!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
