Jätkame oma tagasivaadet korvpalli MM-idele läbi ajaloo. Teises osas võtame vaatluse alla arengud maailmameistrivõistlustel alates 1980. aastatest kuni viimatise turniirini aastal 2014.
NSV Liit, USA ja Jugoslaavia jätkavad domineerimist
1982. aastal Kolumbias toimunud MM-il mängis üle kaheksa aasta jälle kaasa üks Eesti korvpallur – Heino Enden. Tähelepanuväärse faktina tasub ka ära märkida, et 17-aastane Arvydas Sabonis esines esimest korda maailma avalikkuse ees.
Pikk imelaps küll veel esimest viiulit ei mänginud, sest treener Gomelskil oli pikki turskeid liidumaade mehi võtta küll: Vladimir Tkatšenko (Venemaa), Aleksander Belostennõi (Ukraina), Nikolai Derjugin (Gruusia).
NSV Liit võitis jälle ja viimast korda maailmameistritiitli. Finaalis võideti 95:94 USA üliõpilastest koostatud meeskonda. Ameerika tagaliinimehel Doc Riversil, hilisemal NBA mängijal ja praegusel Los Angeles Clippersil peatreeneril, oli hetk enne lõppu võimalus võit ja tiitel ameeriklastele võtta, aga viimase hetke vise läks mööda.
1986. aastal toimus MM Hispaanias, aga nelja parema hulka jõudsid ikka NSVL, USA, Jugoslaavia ja Brasiilia. Hoolimata koduseinte toetusest polnud Hispaania suured ajad veel saabunud. Liidu koondisesse oli jõudnud noor Tiit Sokk ja esmakordselt kehtis MM-il kolmepunktivise.
Tänapäeval nii harjumuspärane mänguelement on seega päris noor. Liidu koondis jõudis jälle finaali, aga kaotas ülinapilt USA-le. Jänkidel oli traditsiooniliselt kohal äärmiselt noor koosseis (keskmine vanus 20 aastat), kuid vähemalt pooled mängijad said eesotsas David Robinsoniga hiljem NBA tähtmängijateks.
1990. aastal mängis Nõukogude Liidu koondis Žalgirise treeneri Vladas Garastase juhendamisel viimast korda MM-il. Taas oli koondises ka Tiit Sokk ja põhijõu moodustaski Souli olümpial võitnud meeskonna tuumik. Kuid favoriidiks peeti sedapuhku Jugoslaaviat, Vlade Divaci, Dražen Petroviči, Toni Kukoci, Dino Radja meeskonda. Jugoslaavia võitiski nii vahegrupis kui ka finaalis olümpiavõitjat NSV Liitu. USA jäi kolmandaks.
NBA staarid jõuavad lõpuks MM-ile
1994. aastal toimusid maailmameistrivõistlused esmakordselt Kanadas, aga hoopis olulisem oli see, et osa võtsid NBA tähed. USA oli peale kaotust 1988. aasta Souli olümpial neli aastat hiljem Barcelona olümpiale saanud loa välja tuua NBA profid ja kohale saadeti Dream Team eesotsas Larry Birdi ja Magic Johnsoniga.
Nende ülekaal muu maailma parimate suhtes oli masendav. Finaalis võideti Horvaatia 117:85. “Te võite tulevikuski NBA mängijaid olümpial näha,” ütles ameeriklaste treener Chuck Daly, “Aga ma ei usu, et sellist meeskonda enam näete. See oli majesteetlik meeskond.”
Tuleb siiski tunnistada, et ka Toronto MM-il esindas ameeriklasi väga kõva koosseis: Shaquille O´Neal, Reggie Miller, Dominique Wilkins ja teised. Kellelgi ei tekkinud nende vastu võimalustki, Finaalis alistas USA Venemaa 137:91.
USA ebaõnnestumised annavad võimaluse teistele
1998. aastal Kreekas toimunud MM-il anti jälle ka lihtsurelikele võimalus. NBA oli takerdunud palgavaidlustesse, mängijad kuulutasid välja lokaudi ja neid ei saanud USA koondises kasutada. Koondisesse kutsuti tudengid ja Euroopas mängivad korvpallurid. See seltskond jäi natuke lahjaks, kuigi lõpuks võideti kolmanda koha mängus peoperemehi kreeklasi. Finaalis suutis Jugoslaavia (ikka veel selle nime all) seljatada 64:62 Venemaa.
2002. aastal toimusid maailmameistrivõistlused Ameerikas Indianapolises. Jänkid panid jälle välja NBA korvpalluritest koosneva koondise. Üllataval kombel kaotati juba alagrupis Argentinale. Argentiinlaste liider Emanuel Ginobili mängis ju palju aastaid väga hästi ka NBA klubis San Antonio Spurs. Karjääri lõpetas ta alles 2018. aastal.
Veerandfinaalis kaotas USA ka Jugoslaaviale ja nii olidki kuulsad profid (Dwight Howard, Paul Pierce jne) suurest mängust väljas. Paljud tippmängijad küll ei tulnud koondisesse, aga isegi sellisel juhul peeti USA kolme kaotust kodupubliku ees suureks põrumiseks. Finaalis võitis Jugoslaavia Argentina. Üllataval kombel suutis turniiri resultatiivseim Dirk Nowitzki vedada üldiselt keskpärase Saksamaa koguni kolmandale kohale.
2006. aastal mängiti MM Jaapanis ja jälle sai kõige suuremaks kõneaineks USA tähtede meeskonna (LeBron James, Carmelo Anthony, Dwyane Wade) ootamatu kaotus poolfinaalis Kreekale. 2004. aastal pidi USA ka olümpial leppima kolmanda kohaga. Tähtedest (LeBron Jamesist kuni Tim Duncanini) koosnev supermeeskond kaotas alagrupis nii Puerto Ricole kui Leedule ja sai poolfinaalis 81:89 pähe Argentinalt.
Teistes rahvusmeeskondades olid esile kerkinud liidrid, kes särasid samuti NBA mängudes. Saksamaal oli alanud Dirk Nowitzki ajastu, Hispaania liidriks oli kerkinud Pau Gasol, Hiina eest mängis pikalt Houston Rocketsit esindanud hiiglaslik tsenter Yao Ming, Argentina vägesid vedas Manu Ginobili.
Lõpuks otsustas see, et Hispaanial oli pingi pealt võtta ridamisi NBA ja Euroopa tippmeeskondade kogemusega mängijaid. Finaalis võitsid nad Kreekat koguni 70:47. Hispaanlaste esimene maailmameistritiitel tähendas, et nad olid jõudnud lõpuks maailma korvpalli absoluutsesse tippu.
Jänkid ei taha kuidagi tiitlit käest anda
Ameerika korvpalliavalikus oli jälle kord põhjalikult üles ärritatud ja 2008. aasta Pekingi olümpiale saadeti järjekordne Dream Team, mis asjad paika pani ja viis olümpiakullad USA-sse. 2010. aasta maailmameistrivõistluste eel kippus korduma vana muster: jänkide korvpallistaarid ütlesid järjest ära. MM-ile saadeti noored ja paar vana NBA kala.
Kuid 21-aastased Kevin Durant, Russell Westbrook, Derrick Rose ja Kevin Love näitasid, kes hakkavad peatselt NBA-s ilma tegema. Nad panid vanad kogenud eurooplased korralikult paika ja võitsid finaalis 81:64 kodumeeskonda Türgit. Turniiri väärtuslikeimaks mängijaks tunnistati Durant, kes poolfinaalis Leedu vastu viskas 38 punkti ja finaalis 28.
Noore võistkonna tugevust näitas ka see, et hiljem Golden State Warriorsi ridades kolm korda NBA meistritiitli ja kahel korral MVP-tiitli võitnud Stephen Curry pääses MM-il väljakule väga episoodiliselt. Leedu sai lõpuks kolmanda koha ja jäi ka pronksidega rahule.
2014. aastal peeti MM Hispaanias ja korvpallilembesed hispaanlased elasid innukalt kaasa. USA koondis oli küll keskmise vanuse poolest üks nooremaid, aga kaasas olid Londoni olümpia kuldmedalivõitjad James Harden ja Anthony Davis ning eelmised maailmameistrid Stephen Curry, Derrick Rose ja Rudy Gay.
Meeskond oli tugev ja ega nad kellelegi sõnaõigust ei andnud. Soome võideti näiteks 114:55. Üheski mängus ei tekkinud kahtlust, et ameeriklased on paremad. Finaalis võitis USA Serbia 129:92. Kolmanda koha mängus kaotas Leedu napilt 93:95 Prantsusmaale. Ameeriklane Kyrie Irving nimetati lõpuks turniiri parimaks mängijaks.
Ameeriklased on tõestanud, et nad on maailma parimad, aga ikka ja jälle on tekkinud teistelgi tugevatel võimalusi. Samas sõltub teiste edu suuresti just sellest, mis olukorras USA koondis turniirile tuleb. Jääme põnevusega ootama, kuidas kulgeb eesootav MM-finaalturniir Hiinas!