Kevadel esimest korda klubi ajaloos VTB Ühisliigas play-off’i murdnud BC Kalev/Cramo astus tänavusele hooajale vastu lootusrikkalt. Korraks edu maitse suhu saanuna on neil ka tänavu kindel soov kohamängudele jõuda, kuid kulisside taga on klubiisad teadlikud, et mulluse tembu kordamine saab olema võrdlemisi keeruline.
Nimelt paneb suurel korvpalliareenil sageli asjad paika raha, milles Maarjamaa esisats just ei suple. Kui võrreldes koduste konkurentidega tundub Kalevi rahakott veel võrdlemisi priske, siis Ühisliiga rivaalide kõrval on see kui kahe hädise vaskmündiga hoiupõrsas.
Mängida tuleb aga nende kaartidega, mis sulle jagatakse, mistõttu hakkas Kalev juba varakult meeskonda komplekteerima. Juba juuli lõpus hüüti välja esimeste leegionäride nimed, kelleks olid tagamehed Aigars Škele ja Antino Jackson. Augusti teisel nädalal saadi paika ka korvialused pusletükid, kelleks osutusid esiti Dwight Coleby ja Zach Smith.
Septembri keskel toimunud meeskonna tutvustamisel tõmbasid ka kõik mehed Kalevi särgi selga. Kuid nagu kuu aega hiljem selgus, jäi see praktiliselt ainsaks korraks, kui neid Eesti esindusklubi värvides nägi, sest Jackson, Coleby ja Smith lennutati siit minema enne, kui nad ametlikus matšis Kalevi eest väljakul jõudsid käia.
Ootamatud võidud
Komplekteerimise pool on Cramol tänavu tõesti ühte jalga longanud, aga platsil on pea alati mehe eest väljas oldud. Seda näitab ka hooaja esimese poole saldo, kus 12 mänguga saadi kirja viis võitu ja seitse kaotust, millega hoitakse 13 meeskonna konkurentsis hetkel viimast play-off ehk kaheksandat kohta.
Kui Ühisliiga hooaega alustasid kalevlased ootuspärase kaotusega Euroliigat mängivale Moskva oblasti Himkile (63:86), siis sellele järgnes kohe kolm järjestikust triumfi Nižni Novgorodi (76:74), Kaasani Unicsi (85:63) ja Peterburi Zeniti (84:80) üle.
Neist kõige muljetavaldavam oli kindlasti viimane, sest tänavu Euroliigas palliva Zeniti eelarve on Kalevi omast 17 korda suurem (26,6 miljonit vs 1,5 miljonit). Märkimisväärne on ka fakt, et kohtumistes Nižni Novgorodi ja Unicsiga tuli Cramole hakkama saada traditsioonilise tsentrita ja korvi all müttasid Kristjanid Kangur ja Kitsing. Vanameister Kangur sai oma ülesannetaga lausa nii hästi hakkama, et valiti ka nädala sümboolsesse koosseisu.
Zenitiga kohtumises sai oma tuleristsed oktoobri keskel siia lennutatud keskmängija Ryan Richards (viies leegionär), kuid tema Kalevi-periood kestis täpselt 14 Ühisliiga-minutit ning novembri alguseks oli britt juba koju saadetud.
Esimesed komistused
Kuna hooaeg oli juba täies hoos, jätkas Kalev veidi pimesiku kombel tsentritega bingo mängimist. Järgmisena tehti panused Calvin Godfrey ja Jonathan Holtoni peale. Kuigi ühes nendega suudeti vahepeal kott pähe tõmmata ka Astanale (84:76) ja Jenisseile (94:87), siis tehti seda pigem hoolimata nendest kui tänu neile. Lisaks, vahepeal koperdati ka Ühisliiga viimase, Minski Tsmoki otsa (79:84)
Detsembri keskpaigas, kui Cramo sai Himkilt teistkordselt nahutada (118:81), oli Godfrey juba põhiliselt kodinad kokku pakkinud ja uutel jahimaadel. Jõulukohtumiseks Euroliiga tipu Moskva CSKAga olid rivis juba järgmised korvialused mehed: Sacha Killeya-Jones ja Michael Finke ehk leegionärid järjekorranumbriga 8 ja 9.
Tegemist polnud parima lakmustestiga, sest kohtumises CSKAga, mille Kalev 91:50 kaotus, tuli uutel meestel madistada muuhulgas näiteks NBA karastusega Kosta Koufose ja Joel Bolomboyga. Väikese eelaimduse too matš siiski andis ja kossuinimesed on uute pikkade osas positiivsemalt meelestatud kui eelmiste puhul.
Eesti meisterklubi uue aasta esimese vastase Zielona Gora hooaeg Ühisliigas on alanud natukene tagasihoidlikumalt kui Cramol: 11 mänguga on neil koos 4 võitu ja 7 kaotust, millega hoitakse 13 meeskonna konkurentsis hetkel 11. kohta.
Tänavu suvel klubis peatreeneriohjad haaranud Žan Tabaki käe all on Gora alistanud Avtodori (89:86), Permi Parma (106:88), Nižni Novgorodi (87:82) ja Minski Tsmoki (102:96). Samas on neil ette näidata kolm nappi (alla neljapunktilist) kaotust Himkile, Astanale ja Lokomotiv-Kubanile ehk parema õnne korral võiksid poolakat mitte ainult platseeruda Kalevist ettepoole, vaid tõusta koguni neljandale tabelireale.
Gora mäng on väga võistkondlik, lausa 5 matsi toovad üle 10 punkti keskmiselt mängus.
Samal ajal kui Cramol on selge rünnakuliider Vinales, keda toetavad siis Kitsing, Škele ja Jõesaar, kes samuti napilt kahekohaliste punktitoojate klubis.
Koduliigas on mõlemad meeskonnad saanud kaks kaotust. Kui Kalev/Cramo (12–2) jäi hooaja esimeses pooles alla Ogrele ja Jurmalale, siis Gora (12–2) kaks allajäämist on tulnud võrdlemisi hooaja alguses Toruni ja Lubini vastu. Kuna suuremaid vangerdusi aga pärast seda tehtud pole, on meeskonna tuumik saanud mitu kuud koos kasvada ja arenda. Pingi tagumisel otsal ehk nii-öelda viie minuti meeste seas on mõningaid muudatusi siiski toimunud.
Mis keelt kõnelevad koefitsiendid?
Kui Kalev/Cramo hooaja esimese poole saldoks oli viis võitu ja seitse kaotust, siis Zielona Gora Stelmet Eneal on tabelis kirjas üks võit vähem. Omavahel on meeskonnad vastamisi läinud ainult kahel puhul. Seda mullu, kui neljakordne Poola meister lõpetas 5–21 rekordiga oma debüüthooaja VTB liigas 14 meeskonna seas 12. kohaga. Kalev/Cramo (14–12) jõudis mäletatavasti aga play off’i.
Omavahelised matšid olid mullu aga tasavägised. Hooaja alguses Kalevi spordihallis toiminud matši võitsid meie mehed 80:77. Märtsis Poolas vastamisi minna panid Cramo mehed aga püsti tõelise viskesõu ja ladusid Zielona Gora korvi 117 punkti (117:100), mis tähistas mõistagi Eesti meisterklubi Ühisliiga rekordit.
Kalev/Cramol on tänavu võtnud juba mitmeid uhkemaid skalpe, mistõttu peetakse Eesti meisterklubi ka seekord favoriidiks. Nende kasuks räägib ka koduväljakueelis, mistõttu on kalevlaste võidukoefitsient 1,51.
Siiski on Cramo tänavu juba eeldatavalt nõrgemate vastu libastunud, kui meenutada Minski Tsmoki mängu, mistõttu tundub kindlam variant vaadata kalevlaste üle/alla koefitsiente. Kalevi piir on pandud 85,5 punkti peale ja kui säärane punktiskoor saavutatakse, on koefitsient 1,81.
Kalev/Cramo tänavune Ühisliiga keskmine on ligemale kümme punkti madalam (76,9). Isegi kui sellest valemist välja arvata VTB liiga suured ehk Himki ja CSKA, kelle vastu on sündinud ka Eesti meisterklubi tänavused skoorivaeseimad mängud, tõuseb Eesti klubi keskmine kõigest 81 punktini, mistõttu pole etteantud piiri (85,5) saavutamine liiga tõenäoline.
Kalev/Cramo on Ühisliigas visanud keskmiselt 76,9 punkti mängus. Kui sellest valemist võtta välja aga Ühisliiga kaks suurt ehk Himki ja CSKA, kelle vastu on „juhuslikult“ sündinud ka Eesti meisterklubi tänavused skoorivaeseimad mängud, tõuseb keskmine juba 81 punktini. Üle 85 punkti on visatud tänavu ainult kahes mängus 12st (16%).