Itaalias kuue sekundiga sahistanud Rafael Leao jääb saarlasele alla

AC Milan jätkab oma võidukäiku Itaalia jalgpalli kõrgliigas. Nädalavahetusel polnud neil kasutada küll oma ründetalismani Zlatan Ibrahimovici, kuid nagu öeldi juba sügaval sovieetiajal – pole inimest, pole probleemi. Sest Milanil oli rootslase asemel kasutada Rafael Leao. 

Kes, te küsite? Meie esimene vastus on: kas te spordiuudiseid ei vaata? 21-aastasest Leaost sai nädalavahetusel Serie A ajaloo kiireima värava autor, kui ta sahistas Sassuolo vastu kõigest 6,2 sekundiga.

Portugalis Almadas sündinud ründaja alustas oma vutiteed Lissaboni Sportingus, kust kahe aasta eest Lille’i edasi liikus. Milaniga lõi ta käed eelmise aasta alguses ning praeguseks on tal moepealinna klubi eest ette näidata 47 kohtumist ja 10 väravat. Ent neist tabamustest loeb vaid see viimane, Sassuolo võrku.

Serie A varasem tippmark kuulus 2001. aastast toonase Piacenza ründaja Paolo Poggi nimele, kes sahistas Fiorentina vastu kohtumise üheksandal sekundil. Täpsemalt öeldes kulus tal 8,2 sekundit, et nahkkera võrku saata. Õnneks polnud tegu ka auväravaga, sest Piacenza võitis kohtumise 3:1.

Itaalia hüppas teistest mööda

Kui varasemalt hoidsid itaallased Euroopa suurliigade võrdluses neljandat kohta, siis nüüd sammusid nad seitsmepenikoormasaabastega esimeseks. Sest senisest suurliigade liidrist oli Leoa kiirem koguni 1,49 sekundi jagu.

Eelmine rekord kuulus Shane Longi (Southampton) nimele, kel kulus 2019. aastal 7,69 sekundit, et Watfordi puur samamoodi sahisema panna.

 

Samasse sekundisse mahub veel ka Hispaania kõrgliiga, kelle rekordiomanik on Joseba Llorente (Real Valladolid). Baskil kulus 2008. aastal 7,8 sekundit,  et Espanyoli vastu sihile jõuda.

 

Prantslaste rekord näib eelmistega võrreldes igivana. Ligue 1 tippmark saab varsti tähistada oma 30. juubelit, sest Michel Rio 1992. aasta tabamusest pole keegi siiani kiiremini sihile jõudnud. Riol kulus Cannes’i vastu toona täpselt 8 sekundit.

 

Kui lätlased saavad “olete aeglaseid” nalju teha eestlaste kohta. Ning meie soomlaste. Siis ülejäänud Euroopa tippliigad saavad tögada sakslasi. Bundesliga tippmark mahub sealjuures napilt kümne sekundi sisse, sest Karim Bellarabi sahistas Dortmundi Borussia võrku 2014. aastal 9,32-sekundilise mängu järel.

 

See kõik on mõistagi tore, kuid ükski Euroopa suurliigadest ei saa vastu meie armsale Premium liigale. Eesti jalgpalli kõrgliiga kiireim tabamus sündis (paraku mitteametlikel andmetel) viie sekundiga. Mitteametlikel andmetel on Jaanis Kriska käes ka maailmarekord– kiireim omavärav, siis – kuid jah… kuna videolinti matšist pole, on meil vaid osaline tõde.

Oleks meil vaid see video…

Mis sest, et asjaosalised kõik ühel meelel olid. “Võis täiesti vabalt viiendal sekundil sündida,” lausus Levadia abitreener Marko Kristal toona. “Ma arvan, et oli tõesti viiendal sekundil,” sekundeeris Kuressaare vahetuspingil istunud Dmitri Skiperski.

Ka peakohtunik Kuusk pooldas viienda sekundi väidet: “Pall oli praktiliselt kohe pärast avavilet väravas. Rääkisin hiljem ka mängul viibinud Heigo Niilopiga (endine jalgpallikohtunik – toim) ja tema arvas samuti, et viies sekund.”

Ent, veelkord. Kuna videolinti tollest mängust pole, siis pole ka täit tõde. Nõnda peetaksegi tänase päevani vutiajaloo kiireima omavärava autoriks inglasest keskkaitsjat Pat Kruset, kes saatis 1977. aasta 3. jaanuaril Inglismaa neljanda liiga mängus Cambridge Unitediga nahkkera enda meeskonna Torquay võrku matši kuuendal sekundil.

Maailmarekord on aga?

Mis puudutab aga maailmarekordi-väärilist maailma kiireimat väravat, siis selles osas on oluline teada kriteeriume. Kas me arvestame ainult riikide kõrgliigasid? Kas ainult täiskasvanute mänge? Kas sellest peab olema videopilt?

Ent kui küsimusele üldisemalt vastata üritada, peame ära mainima Gavin Stokes’i nime. Tegemist oli Lääne-Šotimaa superliiga I divisjoni matšiga (ehk ikkagi ametlik liiga, mitte mingi rahvaliiga), ning Maryhilli mehel Stokes’il kulus 2,1 sekundit, et nahkkera Clydebanki võrku saata. Mõistagi, otse keskringist peale virutades.

Mis keelt kõnelevad koefitsiendid?

Kuigi üks voor Itaalia jalgpalli kõrgliigas just lõppes, on teine kohe ukse ees. Esimesed mängud toimuvad juba teisipäeval, kuid meie kiikame otsa 23. detsembri kohtumistele.

Sealt oleme me esimese asjana välja valinud AC Milani ja Lazio duelli. Põhjus võrdlemisi lihtne. Sest pole palju kohtumisi, kus Milani koefitsient oleks üle kahe. Ent praegu see nii on ning kuigi Lazio oli viimases voorus tubli, alistades Napoli, siis Milani näol on tegemist ikkagi liiga liidriga, kes Laziost tabelis 10 punkti eespool. Seega, Forza Milan!

10 punkti lahutab tabelis ka Milano Interit ja Veronat, kes samamoodi 23. detsembril vastamisi lähevad. Kuna Interi tavaline võidukoefitsient on aga natukene lahja (1.63), anname Veronale ühe värava ette ning panustame seejärel Milano klubi võidule. Koefitsient nagu naksti 2.60 peal ning mäng enda jaoks veidi huvitavamaks tehtud.

Vahepeal hirmsas hoos olnud ning vastaseid järjepanu 4:0 purustanud Napoli on viimased kaks vooru sugeda saanud. Samas, kui üks kaotus tuli Interilt ja teine Laziolt, siis kriisist kui sellisest, veel rääkida ei saa. Nüüd ootab Napoli mehi ees duell Torinoga ning sealt on oodata taas tulevärki. Kui kombineerida Napoli võit (1.36) sellega, et mängus löödaks üle 2,5 väravat (1.52), tõuseb kogukoefitsient 2.07 peale, millega võib jõuludele vastu minna küll.

Haara kinni Betsafe’i eripakkumistest