Suure tõenäosusega läheb Itaalia jalgpalli kõrgliigas ikka kõik nii nagu viimasel kaheksal hooajal tavaks: hooaja lõppedes kõrgub üle teiste Torino Juventuse. Kuid tänavu on saapamaal pead tõstnud ka meeskond, kelle pühapäevasemad vutisõbrad on vahepeal ära unustanud.
Viitame siinkohal siis hetkel teisel kohal paiknevale Rooma Laziole, kelle viimasest Itaalia meistritiitlist möödus 14. mail 20 aastat. Ning kuigi 21. sajandil on nad aeg-ajalt ikkagi võidurõõmu tundnud – neli Itaalia karikavõitu pole niisama naljaasi – pole see lihtsalt päris see. Sest kullamatšides on nad olnud ikkagi pigem autsaiderid, mitte samasugune suurklubi, nagu sajandivahetuse aegu. Korraks.
Et kõik päris ausalt ära rääkida…
Ent kruttigem ajaratast enne seda veel rohkem tagasi. Kui Serie A praegusel kujul ehk 1929-30 hooajal ilmavalgust nägi, oli 1900. aasta 9. jaanuaril asutatud Lazio seal kindlalt olemas. Aastaid olid nad kindel keskmik, kel õnnestus aeg-ajalt sähvatada, ent kõigest pronksi või hõbedani. Kullani Le Aquile’del (kotkastel) asja polnud.
Ent vahel on ikkagi nii, et enne suurt tõusu tuleb üle elada (veelgi) suur(em) langus. Nõnda juhtus ka Lazioga, kes 1961-62 hooajaks saapamaa esiliigasse pudenes. Seal veedeti esiti kaks aastat, seejärel tõusti korraks, et taas kaheks hooajaks (1967-69) esiliigasse maanduda. Serie B-ga käidi hooajal 1971-72 veel kolmandatki korda tutvust tegemas.
Ehk kümneaastase perioodi jooksul kolgiti kõrgliiga uksele viiel puhul. Valus. Ent see kõik ei tähendanud enam midagi, kui Lazio 1973-74 hooajal esimest korda riigi meistriks krooniti. Tiitlivõidu peaarhitekt oli Tommasso Mestrelli.
Paraku oli seegi sähvatus vaid ajutine. Jah, kolm aastat järjest (1972-75) maksis saapamaa eliidis ka nende sõna, kuid see hääl rauges ning Lazio potsatas tagasi keskmikuks. See ei andnud paljudele helesinistele ehk I Biancocelesti’dele rahu, mistõttu otsiti viise, kuidas taas tippu tõusta. Need ka leiti, kuid paraku polnud tegemist ausate meetoditega vaid alatute kokkuleppemängudega, mis 1980. aasta Totonero skandaaliga ka päevavalgele kisti.
Lazio kukutati koos AC Milaniga esiliigasse, kuid häbi, mis meeskonnale osaks langes, oli enneolematu.
Uus tõus algas rahakoti toel
Kõrgliigas suutis klubi uuesti kanda kinnitada alles 1988-89 hooajal ning uuest tõusust võis juttu teha 1992-93 hooaja eel, kui võistkonnas haaras presidendiohjad Sergio Cragnotti, kes oli valmis ka klubisse investeerima.
Nõnda toodi näiteks Tottenhamist enda ridadesse Paul Gascoigne ning kuigi britt Serie A-s läbi ei löönud, oli see üleminek Lazio jaoks ikkagi märgiline. Sest nii näidati fännidele (ja ka endale), et klubi on valmis kulutama selleks, et taas tippu tõusta.
Nähes, et finantsmusklit pingutates on võimalik vutimurul tulemusi teha, kangutas Cragnotti veel rohkem rahakotirauad laiali.
Mõningaid näiteid: Juan Sebastian Veroni eest lõi ta Parmale letti 18 miljonit naelasterlingut, Christian Vieri läks maksma 19 miljonit kõrbisevat. 2000. aastal oli Lazio käes korraks ka toonane üleminekute maailmarekord, kui Parmale köhiti Hernan Crespo eest välja 35,5 miljonit naela. Paar nädalat hiljem napsas Madridi Real aga suure skandaali ja 37 miljoni naela saatel endale Luis Figo ja maailmarekord rändas Hispaaniasse.
(Toonasid üleminekutasusid pole mõtet praegu eurodesse ümber arvutada, kuna kurss oli toona hoopis teine. Näitena, kui praegu on 37 miljonit naelseterlingut ligikaudu 41 miljonit eurot, siis 20 aastat tagasi oli see hinnanguliselt 62 miljonit eurot).
Aga nende üleminekutega koos tulid ka tulemused. Hooajal 1994-95 oldi teised ning aasta hiljem kolmandad. Seejärel jäädi korraks pjedestaalilt välja, aga ainult selleks, et 1997-98 Itaalia karikavõitjaks tulla ning UEFA karika finaali jõuda (kus siiski Milano Interile 0:3 alla jäädi).
Kuldseimast kuldseim sajandivahetus
Ent see oli ainult eelmäng. Hooajal 1998-99 jäädi koduliigas teiseks kõigest ühe punktiga, kuid Euroopa karikavõitjate karikasarja viimasel hooajal alistati teel finaali kõik vastased ning kullamatšiski alistati Vieri ja Pavel Nedvedi tabamustest 2:1 Real Mallorca.
Kuniks saabus kuldne sajandivahetus. Lazio võitis hooajal 1999-2000 rootslasest juhendaja Sven-Göran Erikssoni käe all nii Itaalia meistritiitli kui ka karikasarja.
Näis, et siit algab Lazio suur tõus, kuid nende õnnetuseks hakkas samal ajal paistma ka president Cragnotti põhjatuna tundunud tengelpunga põhi. 2002. aastal sattus ärimehe toidufirma Cirio raskustesse, mistõttu tuli tal klubi eesotsast taanduda.
Mitmeid hooaegu üle oma võimete elanud Laziole oli see muserdav hoop. Et kuidagigi ellu jääda, müüdi maha praktiliselt kõik oma superstaarid, eesotsas kodukootud kangelase Alessandro Nestaga.
Seejärel on klubi maakeeli lihtsalt eksisteerinud. Nautinud kord paremaid, kord halvemaid aegu. Praegu ollakse Simone Inzaghi käe all taas tõusuteel ja kes teab, äkki tõustakse ka päris kuldse sajandivahetuse Lazio tasemele. Potentsiaali selleks justkui oleks.
Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?
Nagu ka meie artiklit, alustab Serie A 32. mängudevooru just Rooma Lazio, kes võõrustab kodusel Olümpiastaadionil Sassuolot. Kui meeskonnad viimati novembris vastamisi läksid, vormistasid helesinised 2:1 võidu alles üleajal. Praegugi pole Lazio vorm just kõige paremate killast: viimasest neljast kohtumisest on nad kaotanud koguni kolm.
Kui Le Aquile’d tahavad hõbemedalitest ikkagi kinni hoida, tuleb nüüd Sassuolo tulemust teha, kuid panustaja vaatevinklist on kasulikum ikkagi vastupidist ennustada. Eriti juhul, kui näiteks “viik välistatud” panuse korral on Sassuolo koefitsient 4.00.
Laupäevastest mängudest tasub vaadata ka vooru põnevuslahingu ehk Juventuse ja Atalanta duelli poole. Üheksandat järjestikust Serie A tiitlit jahtiv Juventus on tolles mängus kindlasti favoriit, kuid tabelis kolmandal kohal paiknevad Gian Piero Gasperini hoolealused oskavad vajadusel Valge Daami niimoodi tantsima panna, et kõigil silme eest kirjuks läheb.
Võitjat me selles duellis ennustama ei hakka, küll aga väravaid. Miks? Sest Juventus on tänavu 31 mänguga löönud 65, Atlanta koguni 85 kolli. Seegam ennustagem selle hoo jätkumist.
Samasugune andmine võiks platsil lahti minna ka AC Milani ja Napoli kohtumises. Eriti arvestades, et viimases voorus pani moepealinnaklubi paika Juventuse enda. Ja seda 0:2 kaotusseisust. Üle 2.5 värava puhul on koefitsient ikkagi 1.83.
Kes otsib aga veidi paremat teenimise kohta, sel soovitame suunata pilgud Genoa ja SPALi kohtumise suunas. Georgi Tunjovi koduklubi on küll liigatabelis viimasel kohal, kuid kui üldse leidub matše, kus neil on punktilootust (mitte ajada segamini võidulootusega), siis tabeli eel-eelviimase Genoa vastu.
Kui meeskonnad viimati novembris vastamisi läksid, jäi duell 1:1 viiki. Nagu ka nende üle-eelmine duell. Ja üle-üle-eelmine. Ja üle-üle-üle-üleeelmine. Saate vist pildi ette….
Mõistagi tasub kohtumisi jälgida ka otsepildis ning paralleelselt avada Betsafe’i koduleht, kus saab mugavalt teha live-panuseid. Ära ei tasu unustada ka Betsafe’i erinevaid eripakkumisi, millega on võimalik tutvuda lähemalt nende kodulehel.
Kui sul varasemalt Betsafe’is kontot pole, oled sootuks õnnega koos. Nimelt võid sa sellisel juhul nendega liitudes teenida 200€ väärtuses tasuta panuseid!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
