Valitsev Eesti jalgpallimeister Tallinna Flora aitas laupäeval Paide Linnameeskonnal ajalugu teha. Rohevalged alistasid Tipneri karikafinaalis 2:1 Narva Transi, mis tähendab, et viimased europääsmed rändasid sel aastal Kesk-Eestisse.
Nüüdseks on selge, et klubi ajaloo esimese eurosarja kohtumise peab Paide 27. augustil. Toimub see võõrsil või kodus (vastavalt euronõuetele peaksid paidekad oma kodumängu tegelikult pidama Pärnu Rannastaadionil), selgub kaks nädalat varem toimuval loosimisel. Siinkohal on aga paslik meenutada, kuidas Eestimaa südames vutisatsile üldse hing sisse puhuti.
Kõik sai alguse 16 aastat tagasi
Paide jalgpalliklubile pandi alus 2004. aastal, mil Tallinna Flora asutas seal oma tütarklubi Paide FC Flora. Esimesel hooajal lõpetati 4. liiga läänepiirkonnas kuuenda kohaga (7 võitu 18 mängust), kuid seejärel algas tõus, millest saaks kindlasti kirjutada bestseller’i.
Nimelt rühkisid Paide mängijad nelja aastaga neli liigaastet ülespoole ning jõudsid 2009. aastal juba Meistriliigasse! Ent kõigest järjekorras.
2005. aastal pallis Paide FC Flora veel 4. liiga läänepiirkonnas, kus saavutati Kärdla Linnameeskonna ja Saku FC Balteco järel kolmas koht (13 võitu 19 mängust). Sellest aga piisas, et tulevaks hooajaks kolmandale liigatasemele tõusta. Ja aste kõrgemal jätkati veelgi tarmukamat. 2006. aastal pandi 3. liiga lõunapiirkond sootuks kinni, kui võideti 15 kohtumist 22st. Suur roll oli selles mängida nende tipuründajal Rauno Rikbergil, kes lõi hooaja jooksul 48 väravat (Paide 100st!)
2007. aastaks oldi seega tõustud juba 2. liiga lõuna/lääne piirkonda. Ja paidekad ei näidanud mingeid väsimuse märke. Hooajal võideti 26st kohtumisest 20, mis tagas neile Sörve JK ees ka esikoha ning pääsu Esiliigasse.
Närvesööv lumeduell suvepealinnas
Maarjamaa tugevuselt teisel liigatasandil tuli jätkuvalt Paide Flora nime all tegutsenud järvamaalastel juba natukene rohkem vaeva näha. Pikem hooaeg (36 mängu) tähendas suuremat koormust, kuid ülesannetega tuldi rahuldavalt toime, sest 14 võitu ja 11 viiki tähendas, et Paide kogus hooaja lõpuks 53 punkti, millega platseeruti neljandaks. Otsustavaks kujunes seejuures eelviimase vooru 2:1 võit Valga Warriori üle, keda lõpuks kolme punktiga edestati.
Aga neljanda koha pealt ju Meistriliigasse ei tõuse? Tõuseb küll, kui ettepoole jäänud tiimide seast leiab ka duubleid. Kuna Flora ja Levadia teistel meeskondadel Meistriliigasse asja polnud, tagas otse pääsu kõrgliigasse toonane Esiliiga teine ehk FC Kuressaare, Paide osaks jäi üleminekumängude rõõm.
Üleminekuduellis tuli neil vastamisi minna Pärnu Vaprusega. Kodumängu võitsid paidekad 2:1 ning lumises suvepealinnaski oldi veel 70. minutiks turvaliselt 3:1 ees. Siis lõid aga Vapruse mehed viie minutiga kolm väravat ning hakkasid otsima ka võidutabamust. Tihedas lumesajus rohkem väravaid siiski ei sündinud ja Paide tõus Meistriliigasse oligi tõsiasi!
Premium Liigasse tõustes oli ka selge, et Flora tütarmeeskonnana nad enam jätkata ei saa (kuigi see teema on Eesti jalgpallis alati veidi omamoodi olnud… Viljandi… khm… Kuressaare). Nõnda muudeti 2009. aastal oma nimi Paide Linnameeskonnaks.
Justkui preemiana tehtud töö eest jätkas ka Meistriliigas Paide peatreenerina Kesk-Eesti vuti elav legend Viktor Mets, kelle käe alt on sirgunud näiteks Enar Jääger, Urmas ja Meelis Rooba, Alo Bärengrub, Liivo Leetma, Ott Reinumäe, Tarmo Neemelo, Kristian Marmor, Martin Vunk, Vjatšeslav Zahovaiko, Karel Voolaid ja Aivar Truberg. Uhke nimekiri, kas pole?
Debüüthooaeg tippseltskonnas osutus aga karmiks. Hooaja peale nopiti ainult kuus võitu ja neli viiki (millest üks tuli Flora vastu), mistõttu leiti ennast hilissügisel üheksandalt kohalt ning taaskord üleminekumängudelt. Sel korral nii nugadele asi siiski ei läinud ning kahe mängu kokkuvõttes õnnestus neil Valga Warrior 2:1 paika panna.
Rooba ladus Paides maha rööpad
2010. aasta alguses asus tiimi etteotsa Meelis Rooba. Ning kuigi võidulisa teisel aastal ei tulnud (6 võitu ja 7 viiki), tähendas see hooaja lõikes siiski positsiooni võrra paremat ehk kaheksandat kohta.
2011. aasta oli seevastu juba oluliselt parem ning lõpp eriti hiilgav. Esmalt saadi oktoobris tänu Mait Nõmme väravale 1:0 jagu FC Levadiast ning hooaja viimases mängus võideti Hiiul ligi 600 pealtvaataja ees Nõmme Kaljut 2:1. Rooba juhendamisel nopiti 13 võitu ja 6 viiki, millega platseeruti kuuendaks ehk oldi amatöörklubidest parim.
Sarnasel kuuendal positsioonil (11 võitu ja 9 viiki) lõpetati ka 2012. aastal, kuniks 2013. aastal taas sammukene edasi astuti ning esiviisikusse murti. Hooaja peale nopiti koguni 15 võitu ning profimatest satsidest õnnestus selja taha jätta Infonet ja Narva Trans.
Seejärel tehti aga paar sammu tagasi: 2014. aasta lõpetati taas kuuendana, 2015. aastaks platseeruti koguni seitsmendaks ning 2016. aastal uuesti kuuendaks. Tõsi, sekka mahtus ka klubi ajaloo esimene karikafinaal, kuid kullamatšis tuli paidekatel Nõmme Kalju 2:0 paremust tunnistada.
Slava tuli, nägi, ja tõuseb siiani
2016. aastal lõpus andis seitse aastat klubi vedanud Rooba, kelle saldoks jäi 233 mängu: 75 võitu, 42 viiki, 116 kaotus, juhtohjad üle Vjatšeslav Zahovaikole.
Slava, nõnda Zahovaikot kutsutakse, käe all keeras klubi oma tegemistes ka uue lehekülje, kui viis läbi jõulise noorenduskuuri. Sestap polnud ka esimene aasta uue juhendaja käe all midagi erakordset: tasuks 10 võitu ja 6. koht.
2018. aastal märkasid kogenumad vutisõbrad juba aga esimesi suunamuutuse vilju. Paide kogus aastaga rekordilised 51 punkti ning kordas oma ajaloo parimat kohta Premium liigas, milleks oli 5.
Linnameeskonna ajalooraamatusse sai kirjutatud ka mitu uut rekordit: kõige vähem kaotusi – 13, enim löödud väravaid hooaja jooksul – 64 ning Paide meistriliiga ajaloo kiireim värav, kui Tarmo Neemelo (alias Karu) sahistas Vapruse vastu juba 38. sekundil. Lisaks tegid paidekad hooaja keskel oma ajaloo esimese müügitehingu välismaale, kui lubasid Samson Iyedel siirduda Taani esiliigasse.
2019. aastaks oli selge, et Paide on meeskond, kellega tuleb Tallinna suurtel edaspisi tõsiselt arvestada. Ent isegi Kesk-Eesti vutiklubi suurimad fännid ei osanud oodata sellist hooaega, mis tegelikult varrukast välja tõmmati. Veel kuus vooru enne hooaja lõppu püsis Paide mullu medalikursil, kuid valusad allajäämised Kaljule ja Florale (x2) tähendasid, et järvamaalased jäid esimestena pjedestaalilt välja.
Ent, kui mullu sügisel nuteti kurbusest, siis laupäeval rõõmust. Sest Flora võit tõi Paidele klubi ajaloo esimese europääsme, mida minnakse realiseerima siis 27. augustil.
Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?
Oh seda saatusejumalannat, et juba kolmapäeval tuleb Paidel sõita külla Transile. Kas selleks, et haavale soola peale raputada? Betsafe’i koefitsiendimeistrid igatahes nii arvavad, kuna paidekate võidukoef on 1.26.
Erilisi emotsioone see meis aga ei tekita, mistap anname Transile ühe värava ette ning ennustame ikkagi Paide võitu. Miks me nii enesekindlad oleme? Nimelt juhendab tolles kohtumises Narvat ajutise peatreeneri Oleg Kurotškini asemel Maksim Gruznov ehk muutujaid on liigatabelis viimasel kohal paikneva klubi jaoks palju.
Näiliselt on Eesti jalgpalli 11. voor täis võrdlemisi ühepoolseid mänge. Näiteks Nõmme Kalju ja FC Kuressaare vahelises kohtumises peavad kõik soosikuks pealinlasi. Ent kas ka õigustatult?
Marko Kristali hoolealused pääsesid viimases voorus Levadia vastu viigiga ainult seetõttu, et Zurab Ochihava otsustas punase kaardiga nende elu veidi lihtsamaks teha. Lisaks on varasemate voorude jooksul koperdatud ka Legioni otsa.
Kuressaare mäng seevastu on käinud nagu Ameerika mäed: on nad saanud ju näiteks Tulevikult 0:5 kere peale, ainult selleks, et kuu aega hiljem neid ise 3:0 nüpeldada. Ehk heal päeval võivad saarlased nõelata küll, mistõttu ei tundu “viik välistatud” panuse korral Kuressaare võidule raha panemine üldse halb idee. Koefitsiendiks annab see 9.50.
Kuigi teoorias võiks sarnast panustamisnurka kasutada ka Viljandi Tuleviku ja Tallinna Flora vastasseisu puhul, siis tõenäosus, et hirmsas hoos olevad rohevalged ootamatult libiseksid, just liiga suur pole.
Aga äkki lüüakse Viljandis palju väravaid? Näiteks üle 2.5? Ilmselt, seetõttu on koefitsient ka võrdlemisi madal ehk 1.36. Aga üle 3.5 värava? Siis on koefitsient juba 2.01, mis oleks ehk parim koht, kuidas selle mängu pealt tengelpunga paisutada.
Kolmas Tallinna suur Tallinna FCI Levadia sõidab külla Tallinna Kalevile ning hoolimata äärmiselt konarlikust vormist peetakse neid ikkagi favoriidiks. Aga Martin Reim pole oma hoolealuseid korralikult platsil voolima pannud, mistap ennustame jätkuvalt, et üheksakordne Eesti meister kaotab võõral väljakul punkte. Viigikoefitsient on täitsa kobe – 5.95.
Kõige tasavägisemaks tõotab kujuneda Tartu Tammeka ja Tallinna Legioni omavaheline duell. Kui mai lõpus esimest korda piigid ristati, eraldas meeskondi Tauno Tekka 12. minuti penalti, kuigi Legioni meestel oli korduvalt võimalus ka mänguseis viigistada.
Pärast seda on samamoodi Legioni suurimaks murekohaks olnud realiseerimine: kuidas teisiti selgitada asjaolu, et viimati sahistati väravavõrku kaheksa vooru tagasi. Seega ei hakka me võrdsete heitluses paremat ennustama, vaid jääme väheste väravate juurde. Kui võrk sahiseb alla kolme korra, on koefitsiendiks 2.31.
Mõistagi tasub kohtumisi jälgida ka otsepildis ning paralleelselt avada ka Betsafe’i koduleht, et teha live-panuseid. Betsafe’il sulle ka hunnik eripakkumisi, millega on võimalik tutvuda lähemalt nende kodulehel.
Kui sul varasemalt Betsafe’is kontot pole, oled sootuks õnnega koos. Nimelt saad sa sellisel juhul nendega liitudes 100€ väärtuses tasuta panuseid!