Kui jalgpalli Euroopa tippliigad on märtsis kindla sammuga liikumas kulminatsiooni poole, siis Eestis saab kodune meistrisari alles stardi. Favoriidid on samad, kes mullugi, kuid neile võib lisanduda neljas klubi.
Premium liigale antakse hoog sisse 6. märtsil, kui valitsev meister Tallinna Flora võõrustab teist pealinnaklubi Legionit. Viimane on kõrgliiga uustulnuk, võites eelmisel hooajal ülikindlalt – 18 punktiga – esiliiga.
Jalgpalliklišee ütleb, et tiitlit on alati kergem võita kui kaitsta. Eesti kontekstis peab see ka paika, kuna viimasel kuuel hooajal pole keegi suutnud kaks hooaega järjest ihaldatud trofeed pea kohale tõsta. Viimati sai sellega hakkama Tallinna Levadia, kes oli Maarjamaa parim 2013. ja 2014. aastal.
Muide, Levadiat võib mõneti võrrelda autoralli MM-sarjast tuttava Thierry Neuville’iga. Belglane on viis korda jäänud üldarvestuses teiseks, viimasel viiel järjestikusel aastal on Eesti vutiliiga hõbemedalid rännanud just üheksakordse kodukamara tšempioni manu.
Halb uudis Eesti jalgpallile
Veidi enne Premium liiga hooaega teatas Euroopa jalgpalliliit UEFA, et alates 2021. aastast ei pääse Eesti meistrisarja esikolmik automaatselt Vana Maailma klubivõistlustele. Tõsi, võitja jõuab endiselt Meistrite liiga ja teine koht Euroopa liiga kvalifikatsiooniringi.
Maarjamaa vutile polnud see välk selgest taevast, kuna kehvad tulemused eurosarjades on meile UEFA rahvusliigade edetabelis teinud vaid halba. Küll oli tegemist aga väga kehva uudisega, kuna Euroopa katuseorganisatsiooni rahad on Eesti klubijalgpallile ääretult olulised. Pole mingi saladus, et Levadia ja Nõmme Kalju oleksid nendeta tõsises hädas ega mängiks suure tõenäosusega nii kõrgel tasemel.
Seega on tänavune liigaheitlus varasemast veelgi suurema kaaluga. Favoriitide ring on sama – Flora, Levadia ja Kalju –, kuid mullu vutisõpru üllatanud ning hooaja lõpuni suures mängus sees olnud Paide Linnameskonda oleks rumal maha kanda. Kesk-Eesti tiim oli mullu neljas ning endise koondislase Vjatšeslav Zahovaiko juhendamise all näidati kohati väga kaunist jalgpalli.
Paide on kahe hooaja vahel ilma jäänud paarist tähtsast mängijast. Keskväljal olulist rolli etendanud Henri Välja müüdi Florasse ning mullu 11 väravat löönud ja 12 resultatiivset söötu andnud Yann Michael Yao siirdus Slovakkia kõrgliigasse.
Samas pole Paide üleminekuturul käed rüpes istunud. Keskväljale toodi endine koondislane Sergei Mošnikov ja Narva Transis kiiduväärt aasta teinud Joseph Saliste, samuti visatakse täringut kahe aafriklasest edurivimehega. Oleks liiga rutakas öelda, et Paide on kindel tiitlinõudleja, kuid eelmist hooaega ja tänavust koosseisu vaadates oleks narr neid ka alahinnata.
Vanad semud on konkurendid
Kalju ja Levadia on pidanud rinda pistma väga suurte muutustega. Esmalt toodi algavaks hooajaks uued peatreenerid – nõmmekaid tüürib Marko Kristal ja Levadiat endine koondise juhendaja Martin Reim. Nad on head sõbrad, kuid kindlasti ei anta pallimurul teineteisele hõlpu.
Väga palju on muutunud ka klubide koosseis. Tähtsamat sorti lahkujaid ja liitujaid võib lõputult loetlema jääda, kuid praegu tundub, et kumbki klubi pole eelmise hooajaga võrreldes oma latti (eriti) madalamale lasknud.
See on oluline, kuna Flora muutuste keeris on olnud Kaljut ja Levadiat vaadates selgelt leebem. Muidugi, väga tähtsaid lahkujaid on ka nende ridades, kui Premium liiga parim väravakütt Erik Sorga müüdi väidetavalt 450 000 euro eest USAsse DC Unitedisse, paremkaitsja ja kapten Gert Kams lõpetas karjääri, esikinnas Matvei Igonen naasis Norramaale Lilleströmi ja usutavasti lahkub tiimist koondisesse murdnud poolkaitsja Mihkel Ainsalu.
Aga. Flora on end alati näidanud klubina, kes annab noortele võimaluse ning kelle filosoofia põhineb Eesti mängijate arendamisel. Sorga asemele toodi teine koondislane Rauno Sappinen ning keskväljale andekad Henri Välja ja Markus Soomets. Tõsi, poolkaitse on Jürgen Henni hoolealustel ülerahvastatud ja paremkaitse tekitab küsimusi.
Mis keelt räägivad koefitsiendid?
Betsafe’i kihlveokontor peab Premium liiga kindlaks favoriidiks Florat – nende tiitlikoefitsient on 1,75. See pole küll magus, kuid on samas siiski piisavalt suur, et seda mitte tähelepanuta jätta. Valitsev tšempion on pealtnäha kõige tugevama koosseisuga ning peatreener Henn on mehed pannud mängima ilusat vutti, millega pakuti eelmisel hooajal konkurentsi ka tugevate Euroopa riikide klubidele.
Panustamissõbra jaoks on Kalju ja Levadia koefitsiendid, vastavalt 4,00 ja 4,15, hoopis ahvatlevamad, kuid need kätkevad endas ka oluliselt suuremat riski. Kuidas suudavad uued juhendajad oma joonise maksma panna? Kuidas esinevad uued täiendused? Kihlveole mõeldes on need ääretult tähtsad küsimused, millele on aga võimatu praegu vastust anda.
Flora puhul on lugu teistsugune. Nad jätkavad sama peatreeneriga ning põhimeestest on vahetunud vaid mõned. Sealjuures pole näiteks Matvei Igoneni naasmine mingi mure, kuna Richard Aland tegi enne koondislase laenule tulekut väga korraliku hooaja. Sestap valmistas Igoneni liitumine Floraga paljudes vutisõprades hämmastust. Sappinen on tõestanud end tasemel väravakütina – 136 Premium liiga kohtumises lõi ta Flora eest 69 tabamust. Parimal hooajal sai ta pea või jala valgeks 27 korda.
Tippspordis öeldakse ikka, et edu tagab rutiin ning suurtel võistlustel pole mõtet hakata jalgratast leiutama. Tundub, et Flora on jäänud oma liistude juurde ning neile panustamine on lihtsalt loogiline ja mõistlik!
Igaks juhuks olgu ära märgitud ka Paide tiitlikoefitsient, mis on 7,50. Arv on väga magus ning ka Vjatšeslav Zahovaiko hoolealuste koosseisu virvarr pole kuigi tormiline olnud, kuid keskeestlastel loeb väga palju, millise tasemega on nende aafriklastest edurivimehed. Kui nad suudavad olla kasulikud nagu Yann Michael Yao, võib Paidet pidada Flora järel soosikuks number kaks.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
