Liverpooli salarelv – käega mäng?

Jürgen Klopp pani hooajal 2017–18 tähele üht frustreerivat tõsiasja. Nimelt oli Liverpool audi sissevisetes äärmiselt vilets olnud. 20 Premier League’i tiimist oli punasärkide võimekus audiviske järgselt surve all pall säilitada lausa 18. kohal.

Järgmise hooaja lõpuks olid need numbrid kordades ilusamad. Kui Kloppi hoolealused olid enne kõikide audivisete peale suutnud surve all palli säilitada 45,4% juhtudel, siis nüüd näitas statistika protsenti 68,4. Selles kategoorias oli Liverpool nagu imeväel tõusnud 18. kohalt esikohale. Mis siis oli vahepeal juhtunud?

Taanist tuleb maailmarekordimees

Nimelt oli Klopp reageerinud oma satsi viletsatele audivisetele nii, et palkas 2018. aastal Taanist spetsiaalse treeneri Thomas Gronnemarki. Leidus palju kriitikuid, ka klubisiseselt, kes väitsid, et audivise on jalgpalli lihtlabane ja ebaoluline osa, kus ei ole muud vaja teha, kui leida vaba mängija ning visata pall temale. Miks on vaja eraldi treeneri jaoks raha kulutada?

Gronnemark oli aga veetnud 14 aastat, veenmaks jalgpallimaailma, et audivisete alatähtsustamine on üks ütlemata suur viga, ja Kloppi oli tema õpetus veennud. Praegu võib öelda, et sakslane talitas väga õigesti. Eelmisel hooajal, kui Liverpool võitis Premier League’i tiitli, lõi tiim oma 85 liigaväravast lausa 14 audiviske-järgsetest olukordadest.

Pärast edu Liverpooliga on Gronnemarki panust üha rohkem märgatud. Praeguseks on mees koostööd teinud selliste klubidega nagu FC Midtjylland, Amsterdami Ajax, RB Leipzig, Atlanta United ja KAA Gent. Enne Liverpooliga töötamist oli taanlane kuulus eeskätt selle poolest, et püstitas 2010. aastal audi sisseviske maailmarekordi. Hetkel võib mees vabalt ära öelda klubidele, kelle filsoofia tema omaga ei ühti, kuid taanlasel on selja taga pikk ja raske tee, et jalgpallimaailmas teda kuulda võetaks.

Käsil on jalgpallirevolutsioon

Gronnemark on ise öelnud, et tema suurim unistus on muuta jalgpalli kui spordiala. See tähendab seda, et küljeaudist saab tüütu kohustuse asemel hoopis ülipõnev ning ohtralt võimalusi täis faas.

Kui mõelda statistika peale, siis on tõesti kummastav, et suurem osa maailma tippklubisid ei ole selle poolega üldse tegelenud. Gronnemarki sõnul ei ole 99% jalgpalluritest ja treeneritest audiviskeid mitte kunagi harjutanud.

Ühes jalgpallimatšis on keskmiselt 40–60 audi sisseviset. Suurem osa tiime kaotab palli rohkem kui 50% juhtudest, kui ründava tiimi mängijaid sisseviske ajal markeeritakse. Gronnemark osutab, et kui mängijatel oleks sama vilets protsent jalaga söötu andes, siis ei oleks neist mitte ükski professionaalne jalgpallur.

Gronnemarki sõnul kulub audivisetele ja nendega seotud olukordadele ühes matšis 15–20 minutit. On täiesti arusaamatu, miks nii suurt osa ühest kohtumisest ei ole siiani osatud hinnata ja ära kasutada.

Kuid nagu mainitud, on Gronnemark seda muutmas.

Pikk, kiire ja nutikas vise

Gronnemark alustas audiviske treenerina 2004. aastal, kuid tema rahvusvaheline läbimurre saabus alles 2018. aasta suvel, kui Andreas Poulsen siirdus FC Midtjyllandist Mönchengladbachi Borussiasse. Gronnemark oli äärekaitsjaga pikalt koos töötanud ja viinud tema viskepikkuse 24,25 meetri pealt 37,9 meetri peale.

Treener soovis oma endisele hoolealusele Twitteris edu ning seda pani tähele üks Gladbachi fännisait, kes tegi Gronnemarkist loo. Selle loo korjas üles suur spordiajakiri Sport Bild, kes tegi taanlasega omakorda intervjuu. Toda intervjuud sattus lugema Klopp, kes kutsus ta Liverpooli jagama oma tarkusi.

Gronnemark on välja töötanud kolmepunktilise plaani, millele ta on andnud nime „Pikk, kiire ja nutikas sissevise“. Esimene punkt tegeleb mängija viskekauguse parandamisega. Näiteks Liverpooli vasakkaitsja Andy Robertson ei suutnud enne üle 19 meetri visata, kuid Gronnemarki käe all viis ta oma maksimumi 27 meetri peale. Gronnemark osutab, et see lisab tema viskeraadiusele üle 500 ruutmeetri.

Kiire viske puhul treenib taanlane mängijaid õigesti otsustama, millal on otstarbekas aut kiiresti lahti mängida ning millal tasub oodata. Mõnikord ei ole mõtet kiiresti surve alla visata, kuid vahel saab nii alustada kiireid kontrarünnakuid.

Nutika sisseviske osas harjutatakse kindlaid liikumisi, millega endale kus iganes platsil ruumi teha. Üldiselt ei soovi Gronnemark oma õpetusi avalikkusele liiga palju avada ega osutada mänguolukordadele, kus tema treenitud meeskonnad on edukalt tema meetodeid rakendanud. Seda sellepärast, et mees kirjutab hetkel raamatut oma põhimõtetest ning soovib oma saladused alles seal avada.

Arvestades, et audiviske teadmistelt ei ole talle maailmas ilmselt võrdset, siis väärib see ilmselt ootamist. Kindel on aga see, et kogu spordiala võidaks sellest, kui audi sissevisked muutuksid taktikalisemaks ja põnevamaks. Liverpool oli alles algus!

Ära maga maha Betsafe’i pakkumisi

Praegu on hea mõte Betsafe’is konto avada, sest sind ootab 100% boonust. Tee esimene sissemakse ja see kahekordistatakse kuni 200 € ulatuses. Nii et kui teed 200 € sissemakse, mängid lausa 400 € eest!

Jalkafänne rõõmustab kindlasti ka see, et Betsafe maksab nüüd varem välja su Premier League’i, La Liga, Bundesliga, Meistrite liiga või Euroopa liiga panuse, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Uuri lähemalt SIIT.

Muidugi tasub tutvuda ka teiste Betsafe’i eripakkumistega, sest need on liiga head, et maha magada!