Premier League’i ajaloo halvimad ründajad

Premier League’ile vutimootor pannakse taas nurruma 12. septembril ning kui kuri koroonaviirus kõike (taas) pea peale ei pööra, saab Inglismaa jalgpalli kõrgliiga oma lõpplahenduse 23. mail. Kuna septembri teine nädalavahetus pole enam mägede taga, tasub juba praegu kiigata vaikselt Premier League’i poole, sest tragimatel on juba praegu võimalik avavooru ning mõistagi ka kogu hooaja peale panuseid teha. 

Meie asjade käigust nii ette ei rutta. Küll pakume teile täna ülevaadet Premier League’i ajaloo halvimatest ründajatest. Tegemist pole meie subjektiivse arvamusega, vaid seekord laseme kõneleda puhtalt numbritel. Ehk Radamel Falcaod (36 mänguga 5 väravat), Roberto Soldadot (52 mänguga 7 väravat) ja Mateja Kežmani (25 mänguga 4 väravat) te siit nimekirjast ei leia. Kuigi vast ehk võiks. Ah, hakkame parem pihta.

10. Jeremie Aliadiere (Arsenal, West Ham, Middlesbrough)

Mänge: 94 • Väravaid : 8 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.13

Kes on kunagi Championship Manager 01/02 mänginud, see mäletab, et Londoni Arsenalis tegi ilma 18-aastane prantslane. Jup, fantaasiamängus oli Aliadiere tõesti äss ning kui tõele au anda, siis tema algus Kahurimeeste ridades polnud ka paha: virutas ta hooajal 2003-04 ju nelja liigakarika mänguga ikkagi neli väravat. Aga see, mis järgnes… võtab ohkama.

Pärast 1998. aasta MMi ja 2000. aasta EMi võis ju tõesti arvata, et kõik, mis Prantsusmaalt tuleb on kuld. Sest palju, mida Wenger välja kaevas, ju seda oligi. Võtame näiteks Thierry Henry või Nicolas Anelka, aga Aliadiere seda polnud. Kuidagimoodi pidas ta küll Albionimaal kümme aastat vastu, enne kui kodumaale karjääri lõpetama siirdus. Ja kui ta siis 31-aastaselt Lorient’i särgis lõpuks Ligue 1-s ühe hooajaga 15 väravat lõi! Ei, ärge mõelge midagi. Selle liigitame “pime kana leiab ka tera” mõttetarkuse alla.

Samas, Inglismaa meistritiitel on rännumees Aliadiere’i kapis olemas ja seda talt keegi ära ei võta.

9. Ronny Rosenthal (Liverpool, Tottenham)

Mänge: 118 • Väravaid : 10 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.13

Iisraeli päritolu Rosenthal liitus Liverpooliga 1990. aasta kevadel. Debüüdi Punaste eest tegi ta Southamptoni eest 70. minutil vahetusest sekkudes ning kaks vooru hiljem pani Kenny Dalglish ta ka algkoosseisu. Tulemus? Rosenthal müttas platsil 90 minutit ning sai Charltoni vastu kirja kübaratriki.

Hiljem sahistas ta veel Nottingham Foresti, Chelsea ja Coventry vastu ehk esimese kaheksa Premier League’i matšiga. (olgu, me teeme sohki, Premier League’ile pandi alus 1992/93, aga faktil ei tasu head lugu rikkuda lasta. Seega jätkakem). Ehk esimese kaheksa Inglismaa kõrgliiga matšiga sahistas ta väravavõrku seitsmel korral. Algklasside matemaatika ütleb seega, et ülejäänud 110 matšiga lõi ta kolm väravat. Oeh. Ja mis veelgi hullem, Rosenthalile omistatakse sageli ka Premier League’i ajaloo üht katastroofiliseimat eksimust.

Jah, me räägime sellest eksimusest Aston Villa vastu.

8. Carl Leaburn (Wimbledon)

Mänge: 56 • Väravaid : 4 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.12

Uskuge või mitte, aga Wimbledoni kodustaadioni ümbruses müüdi tõesti t-särke, kus seisis kiri “ma nägin kord Carl Leaburni skoorimas”.

Samas, Inglismaa esiliigas Charltoni eest mütates suutis ta võrke sahistada küll. Lausa nii palju, et temast sai Londonis omamoodi legend ning Clive Mendonca (ärge küsige, kes. Lihtsalt guugeldage) peab teda oma karjääri parimaks ründepartneriks. Seega kõik on kinni pisiasjades. Vist.

7. George Boyd (Hull, Burnley)

Mänge: 101 • Väravaid : 9 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.11

Kuigi sellest nimekirjast Boydil pääsu polnud, siis tegelikult on ääreründaja karjäär imetlusväärne. Alustas ta oma teekonda ju Inglismaa tugevuselt viiendalt liigatasandilt Stevenage’s, kus veetis viis hooaega, enne kui viimaks League Two’sse (neljas tase) sammu edasi tegi. Sealt edasi pääses ta viimaks 2009. aastal Championshipi uksele, kust siis neli aastat hiljem Hull City’ga ühes Premier League’i tõusis ning paraleelselt põgusalt ka Šotimaa koondisekutse teenis.

Boydi üheksa väravat tundub tõesti esmapilgul väikene arv (101 mängu peale), kuid sealjuures tasub ikkagi silmas pidada, et Hull ja Burnley oli toona täielikud kääbikud. Ja pealegi, kui Boyd Premier League’is skooris, siis tema võistkond kaotusekibedust ei tundnud. See kehtib kõigi üheksa tabamuse koht. Rääkides inglitest, eks.

Ahjaa, Boyd oli ka see mees, kes 2014-15 hooajal virutas City võrku selle mammu. (erilised tänusõnad kommentaatorile). 

6. Daryl Murphy (Sunderland, Newcastle)

Mänge: 72 • Väravaid : 4 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.11

Murphy on üks nendest ründajatest, kes jõudnud aastate jooksul endale Championshipis tõsise nime teha. Nagu ka Robert Earnshaw, Danny Graham ja Sylvan Ebanks-Blake. Teate küll, et esiliigas ässavad, aga kõrgliigas jäävad pigem hätta. Limbovennad, kui liikuda metatasandile.

Samas tuleb Murphyle ka au anda. Enam tormilisemat merd ujuma õppimiseks, kui 2005-06 hooaja Sunderland, annab otsida. Kogusid Mustad Kassid toona ju hooaja peale 15 punkti, millest üks teeniti just tänu Murphy tabamusele, kes Tottenhami vastu skooris. Oma ülejäänud kolm virutas Muprhy siis, kui Sunderland hooajal 2007-08 taas kõrgliigas oli. Hämmastaval kombel osutusid need kolm kõik võidutabamusteks.

P.S. Ega Murphy saldo Iirimaa koondises väga palju parem polnud. 32 mänguga sai ta kirja 3 tabamust.

P.P.S. Derby County on veel jubedama hooajaga Premier League’is hakkama saanud. Hooajal 2007-08 kogusid nad 11 punkti. See on ka põhjus, miks on Derby esimene vaste, kui guugeldada “Worst Premier League Teams Ever”.

5. Tommy Smith (Watford, Portsmouth, QPR)

Mänge: 87 • Väravaid : 6 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.10

Smith tegi endale nime – mis nimega Smith on Inglismaal muidugi veidi raskendatud, aga ikkagi – 1999-2000 hooajal Watfordi eest väravaid kõmmutades. Sest kaks on ikkagi mitmus.

Kuus aastat hiljem lisas ta veel ühe, enne kui 2009-10 hooaja eel Portsmouthi siirdus ning samamoodi ühe Premier League’i väravaga maha sai.

Aga… 2+1+1 = 4. Kus ülejäänud kaks tulid? Hooajal 2011-12 QPRi eest. Ent Championshipis on Smithi nimel koguni 89 tabamust. Ehk järjekordne limbomees.

4. Craig Fagan (Birmingham, Derby, Hull)

Mänge: 70 • Väravaid : 5 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.09

Fagan sai oma esimese Premier League’i matši kirja juba 20-aastaselt, kui Birmingham City toonane peatreener Steve Bruce noormehe üheksaks minutiks väljakule saatis. Sellele järgnes viis aastat madalamatel tasanditel, kuniks ta 2007-08 hooajal Derby Countyga taas Premmi tõusis. Tema õnnetuseks oli see SEE Derby hooaeg, kus tiim antirekordilised 11 punkti korjas.

Pakkuge siis, mitu väravat Fagan sel hooajal lõi? Õige vastus: null. Seda siis 22 mänguga. Ent tema tööeetika jäi silma Hull City’le, kes ta endale korjas ning kellega ta veel kaks aastat Premier League’is müttas. Lõppresultaat: 70 mängu ja 5 väravat. Asi seegi!

Eriti kui sa oma karjääri Brunei esindusklubis Singapuri (!) meistritiitlit pea kohale tõstes lõpetad.

3. Richard Cresswell (Sheff Wed, Leicester, Stoke)

Mänge: 67 • Väravaid : 2 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.07

Kui Cresswelli tabamus kõigest kuu pärast Sheffield Wednesday toonast rekordit tähistanud miljoni naelsterlingu suurust üleminekut klubile Liverpooli vastu võidu tõi, näis ründaja tulevik tõesti helde. Ent paraku suutis ta järgmise 26 matšiga Wednesday särgis lisada kõigest ühe tabamuse. Oot, aga kui klubideks on märgitud veel Leicester ja Stoke, ent kaks väravat juba kirjas… Jah, nende eest jäi ta kuivale. Mänge tuli aga vastavalt 8 ja 32. Ouch!

2. Jozy Altidore (Hull, Sunderland)

Mänge: 70 • Väravaid : 2 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.05

Üleminekutega kord on nii, et kui nendega naelapea pihta tabada, siis näid elu lõpuni geeniusena. Ent mis saab siis, kui nael vaatab laualt vastu, teravik ülespoole? Noh, siis juhtub nii nagu Jozy Altidore’iga. USA koondises 115 kohtumisega 42 väravat löönud ründaja oskab tõesti seal pool Atlandi ookeani skoorida. Ent siinpool…

Tegelikult ju oskab, sest AZ Alkmaari särgis virutas ta 2011-2013 hooaegadel 54 väravat (41 tuli neist liigas). Ent nagu selgus, pole puna-valge särk sama mis punane VÕI valge särk. Triibud Altidore’i niimoodi ei sütitanud ning kahe Sunderlandis veedetud aastaga (ja 42 mänguga) sai ta kirja kõigest ühe liigavärava. Kahe Premmi tabamuseni aitas teda siiski 2009-10 laenusutsakas Hull City’sse, kus ameeriklane samamoodi vaid korra väravaraami üles leidis. 28 mänguga.

See võinuks ju Sunderlandi juhtidele väikese vihje anda? Ah, mis me ikka targutame.

1. Andy Gray (Leeds, Nottingham Forest, Sunderland)

Mänge: 51 • Väravaid : 1 • Väravaid 90 minuti kohta: 0.03

Väljakul ei mängi mitte nimi, vaid mees. Sa võid ju olla Šotimaa koondislase, 1979-80 hooajal Nottingham Forestiga Euroopa karikavõitjaks tulnud Frank Gray poeg, ning Šotimaa koondislase, Leeds Unitedi elava legendi Eddie Gray vennapoeg, kuid ega seepärast siis väravavahid su teelt minema hüppa.

Gray pallis nooruspõlves Premier League’is kokku neli hooaega. Käis kokku väljakul 30 mängus. Kuid ei skoorinud kordagi.

Siis, neli aastat hiljem, tuli tal teine võimalus. Jälle Premier League. Seekord klubiks Sunderland. Hooaja esimene kohtumine Charlton Athleticu vastu. JA GRAY SKOORIB!!!

Ning sellele järgnes 20 mängu vaikust. Ehk kokku 51 mängu ja üksainus tabamus.

P.S. Me üritasime kõigest väest seda tabamust internetiavarustest leida, kuid tulutult. 

P.P.S. Gray oli ka limbomees, Championshipis oskas vana skoorida küll. Lausa 105 puhul. 

P.P.P.S Betsafe’il on ka eripakkumine, millest kinni haarata. 

Hoia silm peal meie WRC-pakkumisel. Tee panuseid, mängi slotikates ja roni edetabelis: neli mängijat võidavad eksklusiivse WRC-ralli VIP-paketi kahele! Auhindu jagub 100 mängijale, sh suured boonused, tasuta spinnid ja riskivabad panused.

Ja see pole veel kõik! Lisaks saavad WRC ralli VIP-paketi kahele 3 mängijat, kes selguvad loosi teel. Nii et kogu loosipileteid ja looda, et õnn naeratab just sulle!

 

Muidugi tasub tutvuda ka teiste Betsafe’i eripakkumistega ja viivitamatult konto avada, kui sa seda juba teinud ei ole.