Pool miljardit eurot, millest mitukümmend miljonit visati ahju

Inglismaa jalgpalliklubi Manchester City on alates 2014/15 hooajast soetanud 18 kaitsjat, kellest mitte kõik pole esindusmeeskonnas debüüti veel teinud. Kokku on naftarahast nõretav tiim kaitsjate peale kulutanud tervelt 501,2 miljonit eurot, millest tervelt 41 protsenti kulutati ühe suve jooksul.

Aasta siis oli 2017, kui Cityga liitusid paremkaitsjad Danilo (Madridi Realist) ja Kyle Walker (Tottenham Hotspurist), vasakkaitsja Benjamin Mendy (AS Monacost) ja keskkaitsja Aymeric Laporte (Bilbao Athleticust). Mängijate eest tasuti vastavalt 30, 52,7, 57,5 ja 65 miljonit eurot.

Ainsana on neist Cityst lahkunud Danilo, kes esindab nüüd Torino Juventust. Kui Mendy on pidanud võitlema paljude vigastustega (tervena olles on prantslane üldjuhul olnud väga hea), siis Walker ja Laporte on kindlad põhimehed. Kahjuks või õnneks pole aga Manchesteri sinise poole klubi suvi olnud kaitsjate osas nii hea. Spordijutud.com toob välja neli mitukümmend miljonit eurot maksnud pallurit, kellest mõnega pandi vähemal või suuremal määral võssa, ühega enam-vähem täppi ja ühe osas ei tasu veel hinnangut anda.

Eliaquim Mangala

FC Portosse kuulunud prantslane oli jalgpallimaailma üks andekamaid keskkaitsjaid, kuid ei suutnud oma üleminekutasu kunagi õigustanud. City maksis Mangala eest 45 miljonit eurot ning kahe hooaja peale käis ta Premier League’is platsil 57 korda.

Korduvad apsud, mis maksid Cityle väravaid, viskasid ühel hetkel kopsu üle maksa nii fännidel kui ka treeneritel. 188 cm pikk pallur käis laenul nii Evertonis kui ka Valencias ja on endale viimases leidnud nüüd mugava kodu. Huvitav on märkida, et City ei teeninud Mangala eest midagi, vaid ta siirdus Hispaaniasse üleminekutasuta. Sama hästi võinuks 45 miljonit lõkkesse visata…

Nicolas Otamendi

Kui Mangala läks Cityst Valenciasse, siis 32-aastane argentiinlane ühines Cityga just Hispaania satsist. Otamendi eest tuli tasuda 44,5 miljonit eurot ning keskkaitsja on Inglismaal teinud igati korralikku karjääri.

Näiteks on ta viie hooajaga esindanud Cityt Premier League’is tervelt 136 korda ning kuulus kolmel esimesel võistlusaastal kindlalt põhikaitsjate sekka. Viimasel kahel hooajal on tema roll veidi kahanenud, kuid üldjoontes on 70 korda Argentinat esindanud Otamendi City jaoks mängumees, mitte Mangala.

John Stones

Käesoleval üleminekuaknal räägitakse üpris valjult, et 2016. aastal Evertoni särgi City vastu vahetanud John Stones on klubist lahkumas. Inglane olla aga öelnud, et tema tahab oma koha eest võidelda ega mõtle kellegi teisega liitumisele.

Stonesi nähti neli aastat tagasi Inglismaa parima noore keskkaitsjana. Tema tugevusteks peeti füüsilist jõudu, korralikku kiirust, mängulugemist ja suurepärast jalaga mängu, mis on viimaste aastatega saanud keskkaitsjatele üha tähtsamaks.

Inglase eest pistis Everton taskusse 55,6 miljonit eurot, mis tegi temast toona jalgpalliajaloo kalliduselt teise kaitsja. Esikohta hoidis David Luiz, kui brasiillane lahkus Londoni Chelseast Pariisi Saint-Germaini ja Prantsusmaa valitseja käis välja vaid veidi rohkem – umbes 56 miljonit eurot.

Tõele au andes pole ka Stones suurt üleminekutasu õigustanud. Näib, et City maksis mehe eest kõvasti üle ning sellel suvel liitunud Nathan Ake paneb inglase veelgi suurema surve alla.

Joao Cancelo

Torino Juventuses õitsema löönud portugallane läks Cityle maksma 65 miljonit eurot, mis oli vutifännide jaoks suur üllatus. Jah, Cancelo on väga hea pallur, kuid Cityl oli juba Walkeri näol üks tipp-paremkaitsja. Pep Guardiolat see aga ei heidutanud ning tegelikult on ju nii portugallane kui ka inglane mitmekülgsed mängumehed.

Debüüthooajal City eest kuulus Cancelo kõikide sarjade peale kokku algkoosseisu 25 korda ning pallis näiteks Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumises Madridi Reali vastu vasakkaitses. Et Cancelo on Citys nii vähe mänginud, oleks rumal talle juba hinnangut anda.

Mis keelt räägivad Betsafe’i koefitsiendid?

Käesoleva nädala kolmapäeval ehk 3. septembril algab uus Rahvuste liiga turniir. Avapäeval on kavas kümme kohtumist ning kahtlemata on maasikaks Saksamaa ja Hispaania madin. Eeldatavalt tasavägisi kohtumisi leiab veelgi ning Betsafe’is on kõikidele matšidele lai hulk koefitsiente. Võtame mõned neist lähema vaatluse alla.

Alustamegi Saksamaa ja Hispaania mängust. Kaks giganti on omavahel pallimurul kohtunud 23 korda, millest üheksa korda võitjana väljunud sakslased ja seitse korda hispaanlased. Viimases kolmes ametlikus matšis on aga Hispaania võitnud kaks korda ja ühe korra viigistanud. Seega tundub igati paslik võtta kasutusele panusetüüp “viik välistatud” ja panna raha Hispaania peale. Koefitsient on täitsa kenake!

Ukrainal on käsil 11-mänguline kaotuseta periood ning viimasest üheksast kodumängust on võidetud tervelt kaheksa. Samas on Šveits kvaliteetne vastane, mistõttu võtame taas kasutusele “viik välistatud” panusetüübi ja ennustame Ukraina võitu.

Türgi alustab Rahvuste liigat samuti suurepärases vormis. Viimasest 13 rahvusvahelisest matšist on nad kaotanud kõigest ühe ning koduväljakul on viimasest seitsmest lahingust võidetud kuus. Neist viies pole enda võrku lubatud ühtegi väravat.

Ungari saldo on võõrsil väga kehv, sest viimasest 13 kohtumisest on kaotatud tervelt kümme. Usume, et Türgi suudab madjarid paika panna vähemalt kahe väravaga.

Statistika reedab, et Sloveenia viimasest kümnest kodumängust kaheksa on lõppenud matšiga, kus sahistavad võrku nii võõrustajad kui ka külalised. Jah, sloveenide väravasuul seisab Madridi Atletico puurivaht Jan Oblak, keda peetakse maailma üheks paremaks, kuid viimasel paaril hooajal on nende vastu värava kirja saanud näiteks Põhja-Makedoonia, Iisrael ja Küpros. Kreeka pole eelmainitutest karvavõrdki nõrgem!