Lionel Messi puhul tehti väga-väga pikalt nalja, et ta pole rahvusvahelisel areenil midagi võitnud. MM- ega Copa America kulda tal tõesti kuni tänavuse aastani polnud, kuid õnneks sai ta selle viimase oma kuuendal üritusel siiski kätte. Ent üks tiitel oli argentiinlasel siiski varasemast ette näidata – olümpiakuld. Jah, see pole vutiringkondades küll päris see, ent siiski midagi. Ning kui veidi kaevata, siis tegelikult leiab ajaloost päris palju (staar)mängijaid, kelle ainus rahvusvaheline kuldmedal pärinebki olümpialt.
Argentina koondise uskumatult pika tiitlipõua tõttu – enne tänavust aastat triumfeerisid nad Lõuna-Ameerikas viimati 1993. aastal – saaks siinkohal üles loetleda vaat, et kahe põlvkonna jagu pallureid.
Näiteks 2004. aastal Ateenas said Argentina koondisega kuldse autasu kaela teiste seas väravavaht German Lux, kaitsjad Roberto Ayala, Gabriel Heinze, poolkaitsjad Javier Mascherano ja Kily Gonzales ning ründajad Carlos Tevez ja Javier Saviola. Neli aastat hiljem Pekingis õnnestus argentiinlastel seda tempu korrata ning siis olid võidukas meeskonnas näiteks Pablo Zabaleta, Ezequiel Garay, Fernando Gago, Ever Banega ja Juan Roman Riquelme.
Pekingis kandsid sinivalgetriibulist särki veel lisaks Messi, Angel Di Maria ja Sergio Agüero, kuid nemad kõik kuulusid Argentina koondisesse ka nüüd, Copal triumfeerides.
Põhimõtteliselt ähvardab sama saatus ka Neymari
2012. aasta Londoni mängudel võidutses mäletatavasti Mehhiko, kuid nende ridades “ainult olümpiakullaga” mehi pole. Põhjuseks mõistagi asjaolu, et mehhiklased Kesk- ja Põhja-Ameerika meistrivõistlustel ehk Gold Cupil nõnda sageli triumfeerivad. Konkurents pole seal küll Copa, EMi või MMiga võrreldav, ent tegemist on siiski oma maailmajao meistritega ning võitjate üle teatavasti kohut ei mõisteta.
2016. aasta Rio mängudel ei vääranud keegi võõrustaja Brasiilia tahet, kelle ridades krooniti olümpiavõitjaks ka Neymar. Nüüd, tehniliselt pole see PSG superstaari ainus rahvusvaheline kuldmedal, ent… brasiillasel on sellele kõrvale panna ainult 2013. aasta maailmajagude karikaturniiri võitjamedal. Ning kui me nüüd päris ausad oleme, siis liiga palju see olümpiakullast just ei erine, sest kes seda Confedarations Cupi ikka tõsiselt võtavad peale võõrustajate, kelle jaoks see on lihtsalt järgmisel aastal toimuva MMi peaproov.
Ent olgu, tehniliselt Neymar siiski pääseb. Sama ei saa öelda aga näiteks aastaid Barcelonaga kulda ja karda võitnud Rafinha kohta, kes on sambamaa A-koondise eest põllule pääsenud ainult kaks korda, mistõttu tulebki tal piirduda kõigest Rio olümpiakullaga. Nagu ka Rooma Lazio raudvaral Felipe Andersonil.
Geeniaalse Pepi ainus tähetund
Kui aga rännata ajas eelmisesse sajandisse, siis jäävad silma veel mõned kuulsad nimed. 2000. aasta Sydney mängudel triumfeerinud Kamerunist, kelle ridades lõi särama näiteks Samuel Eto’o, tuleb meil siinkohal siiski mööda vaadata, sest nemad triumfeerisid Aafrikas nii 2000. kui ka 2002. aastal. Peaaegu samamoodi juhtus ka 1996. aasta Atlanta mängudel triumfeerinud Nigeeriaga. Olid nemadki ju kaks aastat varem Aafrika Rahvuste Karikaturniiri kinni pannud, kuid toona ei kuulunud nende ridadesse veel hilisemat Arsenali tähtründajat ja kahekordset Aafrika parimat mängijat Nwankwo Kanud.
1992. aasta Barcelona mängude võitja Hispaania leerist leiab aga juba lademeis neid mehi, kellel muu rahvusvaheline triumf jäi kogemata. Näiteks krooniti toona olümpiavõitjaks Santiago Canizares, Jose Amavica, Mikel Lasa – kõik pallinud hiljem Madridi Realis ning tulnud nendega näiteks Hispaania meistriks. Või siis Barcelona mehed Abelardo, Albert Gerrer ja Pep Guardiola. Jah, Manchester City praeguse lootsi ainus rahvusvaheline kuldmedal pärineb olümpialt.
Reali ja Barcelona meestest ning 1992. aasta Barcelona olümpiavõitjatest samaaegselt rääkides ei saa aga ära unustada praegust Hispaania koondise peatreenerit Luis Enriquet, kes samamoodi toona olümpiakulla kaela sai.
Puskas, olete ehk kuulnud?
Mis puudutab olümpiaturniiri, siis kui praegu on tegemist sisuliselt U23 turniiriga (see muudatus viidi sisse 1992. aastal), siis kuni 1984. aastani oli tegemist hoopiski amatööride turniiriga. Alles Los Angelese mängudel lubas FIFA professionaalsetel mängijatel esmakordselt spordipeost osa saada, mistõttu polnudki suuremal osal Euroopa staaridest varem võimalust olümpiast osa võtta. Erandiks oli siinkohal idablokk, kus mängijad olid sageli n-ö riigi palgal ehk juriidiliselt amatöörid.
Nõnda rassisid 1952. aasta olümpial Ungari eest sellised mehed nagu Sandor Kocsis (hilisem Barcelona ründaja, koondise eest 68 mängu ja 75 väravat) ning Ferenc Puskas (hilisem Reali ründaja, koondise eest 85 mängu ja 84 väravat). Just nemad vedasid toona võimsaid madjareid, kes kaotasid vahemikus 1950 – 1956 kõigest ühe kohtumise 50st. Paraku oli see 1954. aasta MM-finaal Lääne-Saksamaa vastu, mistõttu mõlemad mehed siia artiklisse passivad.
Lõpetuseks viskame vanematele vutisõpradele veel ühe nostalgiakondi: olümpiakuld jäi ainsaks rahvusvaheliseks esikohaks ka 50ndate AC Milani staaride, rootslaste Nils Liedholmi ja Gunnar Nordahli jaoks.
Mis keelt kõnelevad koefitsiendid?
Tokyo olümpia finaalis lähevad sel korral vastamisi Hispaania ja Brasiilia. Enne seda jagavad pronksimatšis omavahel maid aga Jaapan ja Mehhiko, mistap vaatamegi kõigepealt otsa tollele kohtumisele.
Võõrustajate nõnda kaugele jõudmine on kahtlemata väikestviisi üllatus, kuid sellel on ka kindel põhjus. Nimelt on kogu turniiri jooksul löödud neile vaid kaks (!) väravat. Viie kohtumise peale on see vägagi soliidne tulemus, kuid paraku on selle tulemusena oldud tagasihoidlikumad rünnakult, kust kokku kirjas seitse tabamust.
Mehhiko puhul on asjalood vastupidised: nemad lähevad üldjuhul suure hurraaga rünnakule – viie mänguga 14 väravat – ning kaitses üritatakse kuidagi hakkama saada (6).
Mida sellest pronksimatši eel järeldada? Kumma stiil jääb peale? Kui kiigata ajalukku, siis üldjuhul on kolmanda koha lahingud olnud väravaterohked. See on tingitud siis n-ö pingelangusest, mis poolfinaalis kaotamisega kaasneb. Ent seda teavad ka Betsafe’i inimesed, mistap on 2,5 värava puhul “üle” koefitsient kõigest 1.87. Pigem kiigata siis emma-kumma meeskonna poole, kuna koefitsiendid jäävad 2.55 ja 2.60 peale. Ehk on võrdsed.
Meie leidsime aga sootuks kolmanda varianti. Pronksikohtumisi tavalisi kulgemisi arvesse võttes ennustame me mõlemalt meeskonnalt väravaid ning mehhiklaste võitu. Koefitsient on sellisel juhul juba 4.75 ehk jalgpalli mängu mõistes liigagi korralik.
Nüüd aga finaali juurde. Mida sellest oodata? Ilmselt tavapärast finaali ehk pigem kinnist vastasseisu, kus saab otsustavad see üks rünnak või “ära koksamine”. Ent taas, seda teavad eeldada ka Betsafe’i inimesed, kes “alla 2,5 värava” puhul on koefitsiendiks pannud 1.48. Ent kui tõesti otsustatakse finaal ühe väravaga, siis on võimalik koefitsiendiks saada 2.50.
Mis puudutab aga üldisi šansse, siis senise turniiri põhjal on kindlamat minekut näidanud Brasiilia. Sestap pikka juttu me ei teegi, vaid hüppame trummipõrina saatel sambamaa rongile.
Ära maha maga Betsafe’i eripakkumisi!
Kui koefitsiendid ja vihjed tekitasid sinus matšides huvi, kuid sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea ja kliki SIIA, et saada rohkem infot.
Endiselt jätkub varajase väljamakse eripakkumine. Betsafe maksab nüüd su panuse varem välja, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Kui su tiim läheb 2 väravaga juhtima, maksab Betsafe su panuse varasemalt välja (15 minuti jooksul). Seda panust saad kasutada Premier League’is, La Ligas, Bundesligas, Euroopa Meistrite liigas ja Euroopa liigas. Võta see pakkumine vastu SIIN.
Betsafe’is on käimas ka miljonimäng, mis on saadaval ainult registreeritud klientidele. Alustamiseks logi sisse oma kontole või kui oled uus klient, siis registreeru kohe. Kuidas sa mängida saad?
- Teile antakse 1 000 000 € suurune summa ja teil on vastamiseks rida küsimusi, tavaliselt 20. Iga küsimuse korral peate oma poti kas jagama või panema kõik ühele vastusele.
- Kui küsimus on vastatud, liigub võidule vastamiseks pandud raha järgmise küsimuse juurde.
- Kordate seda protsessi seni, kuni olete kõikidele küsimustele vastanud. Pärast viimase küsimuse esitamist allesjäänud raha kuulub kõik teile.
Kvalifitseerumiseks tehke vähemalt 25 euro eest spordipanuseid, mille koefitsient on 1,50 või rohkem (kombo- või süsteempanuste puhul vähemalt ühe koefitsiendivalikuga 1,50 või rohkem). Panuseid võetakse arvesse peale panuste lahendamist. Reegleid ja tingimusi näed täpsemalt SIIT.