Topelthoop? La Liga jäi Maradonata ning võib kaotada Messi

Kuna koroonakriisi tõttu on jalgpalli rahvusvaheline üleminekuaken lahti 5. oktoobrini, ei pruugi me veel niipea teada saada, kas FC Barcelona staar Lionel Messi pühib tõepoolest Kataloonia tolmu jalge alt. Palju rutem selgus aga tõik, et tema ja miljonite iidol Diego Maradona ei naase Hispaania kõrgliigasse.

Nimelt hakkas Ibeeria poolsaare suurriigi meedia eelmisel nädalal rääkima, et uueks hooajaks kõrgliigasse tõusnud Elche soovib argentiinlase peatreeneriks tuua. Maradona on varemgi Hispaanias leiba teeninud, kuuludes mängijana nii Barcelona kui ka Sevilla ridadesse.

Kuulujutuga tuli esimesena välja ajaleht Super Deporte, kes sidus Maradona võimaliku ühinemise Elchega klubi enamusosaniku vahetumisega. Nimelt ostis Argentina jalgpalliagent Christian Bragarnik 70 protsenti tiimi aktsiatest, mille eest tuli välja käia 30 miljonit eurot.

Elchel oli uut peatreenerit vaja, sest kummalisel põhjusel otsustas klubi vallandada nad La Ligasse aidanud juhendaja Jose Rojo Pacheta. Hispaanlane tegi tiimiga suurepärast tööd, sest esiliiga hooaja eel ei uskunud keegi, et Elche võib meistrisarja tõusta. La Ligasse pääseti tänu edukatele play-off mängudele, kus alistati Real Zaragoza ja Girona. Viimati mängis võistkond kõrgliigas viis aastat tagasi.

Maradona nimi kadus kiiresti

Samas tuleb tõele au andes märkida, et jalgpalliajaloo ühe kõige säravama palluri nimi kadus Elchega seoses kiiresti aegade hämarusse. Umbes ööpäev pärast Maradona seostamist klubiga andis tiim teada, et neid hakkab hoopis tüürima teine argentiinlane Jorge Almiron.

Nii mõnedki Elche fännid hingasid uudist kuuldes ilmselt kergendatult. Almironil on treenerina üht-teist ette näidata, ehkki midagi liiga säravat pole lõunaameeriklane teinud. Tal on kirjas üks meistritiitel, kui ta viis Lanuse 2016. aastal Argentina tšempioniks.

59-aastase Maradona juhendajakarjäär pole aga hea olnud. Ta on peatreener olnud seitsme võistkonna juures, kelle hulka kuulub ka Argentina koondis. Vaid oma kodumaad juhendades on ta suutnud maha jätta hea märgi.

Maradona kehv statistika

Öeldakse ju küll, et maailmas eksisteerib väike vale, suur vale ja statistika, kuid midagi näitavad numbrid ikka. Maradona on peatreenerina osalenud 139 jalgpallimatšis, millest on tema juhendatav meeskond võitnud vaid 47,48 protsenti ehk 66 mängu.

Protsentuaalselt läks tal kõige paremini just Argentina koondisega. Tõsi, rahvusesindus oli ja on siiani maailma üks paremaid, tänu millele on selle eesotsas hõlpsam head statistikat teha. Kui Maradona oli Argentina peatreener, võideti 24 mängust 18 ehk tervelt 75 protsenti.

Maradona pääses Argentina tüüri juurde 2008. aastal, pärast Alfio Basile tagasi astumist. Endine jalgpallilegend saatis oma avalduse kohe alaliitu ning osutus valituks näiteks endale Madridi Atleticos nime teinud Diego Simeone ees.

Kolm esimest kohtumist lõppesid Maradona Argentinale võidukalt. Siis elati üle aga jääkülm dušš, kui Boliivia tegi neile 6:1 säru. 2010. aasta MM-valiksarjas oldi pärast seda alles viiendal kohal ning kaks kohtumist enne kvalifikatsiooni lõppu oli reaalne oht, et vutimaailma hiid jääb jalgpallisfääri suurimalt võistluselt eemale. Jalad kõhu alt välja võtnud mängijad täitsid aga eesmärgi kindlalt, võites kahest järelejäändu kohtumisest kaks.

2010. aasta MM algas Argentinale suurepäraselt. Alagrupiturniir läbiti puhaste paberitega ning endale lasti lüüa vaid üks värav. Kaheksandikfinaalis võideti 3:1 Mehhikot, kuid veerandfinaalis jäädi Saksamaa rongi alla, kellele kaotati 0:4.

Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMil viienda koha saanud Argentina kaalus pikalt, kas jätkata Maradonaga või mitte. Lõpuks otsustas alaliit mehe lepingut mitte pikendada, kuigi legendi sõnul käitus Argentina vutiliit kohutavalt ja reeturlikult.

Tõele au andes tuleb Argentina head esinemist MMil kiita, kuid kahjuks või õnneks pole Maradona suutnud hilisemas juhendajakarjääris midagi ligilähedastki saavutada.

Mis keelt räägivad Betsafe’i koefitsiendid?

Panustamisrubriigis keskenume eelseisvatele Rahvuste liiga matšidele ja Eesti koondisele. Maarjamaa vutimehed pallivad tugevuselt kolmandal tasemel, kuuludes B-alagruppi Gruusia, Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga.

Betsafe’i kihlveoportaalis on jalgpallifännidel võimalik tänu eksklusiivpanustele ennustada, kuidas läheb Eestil Rahvuste liigas. Etteruttavalt tasub öelda, et nii mõnigi koefitsient on päris magus ja näib maakeeli öelduna lihtsa rahana.

Alustame faktidest. Eesti on eelduste kohaselt alagrupi kõige nõrgem koondis. Kirjutamise ajal on Karel Voolaidi hoolealused Maailma Jalgpalliliidu FIFA edetabelis 104. kohal. Armeenia on meist kaks kohta eespool (samas on nende koosseis oluliselt nimekam, sinna kuulub näiteks Henrih Mihtarjan), Gruusia 91. positsioonil ja Põhja-Makedoonia 68. tabelireal.

Seega pakub suurepärast väärtust panus, et Eesti lõpetab oma alagrupi viimase kohaga. Kõik koondises mängivad kodus-võõrsil süsteemis ning Maarjamaa pole ühegi rahvusesinduse vastu favoriit. Jah, me pole ka kõigi vastu suured autsaiderid, kuid koondise viimatised tulemused ei anna suurt põhjust optimismiks.

Oluliselt riskantsem on panus, et Eesti kaotab kõik kuus mängu. Jah, see nõuab küll julgemat meelt, kuid koefitsient on nii suur, et väärtust leiab siitki. Kuus kaotust oleks muserdav, kuid kindlasti mitte võimatu.

Viimaseks pöördume väravate löömise juurde. Nimelt saab ennustada, kas Eesti sahistab Rahvuste liigas võrku vähemalt kolm, viis või seitse korda. Statistika reedab, et näiteks eelmises Rahvuste liigas (Eesti kuulus alagruppi Soome, Ungari ja Kreekaga ehk selgelt tugevamate koondistega) saime kuue matšiga kirja neli väravat.

Et seekord on vastased vähemalt grammi võrra kehvemad ning üle viie värava koefitsient on täitsa korralik, julgeme soovitada just seda panust. Pealegi pole ju Eesti koondis kvaliteedi poolest kuigi palju muutunud, kui üldse.