Kuidas töötab mängija klubivahetus jalgpallis?

2019. aasta klubijalgpalli hooaeg on läbi, kuid sellest pole midagi, sest suvel pakub kõikidele jalkahuvilistele pöörast põnevust üleminekuaken.


Ühe ülemineku samm-sammuline anatoomia

Klubijalgpalli hooaeg on läbi, kuid sellest pole midagi, sest suvel pakub kõikidele jalkahuvilistele pöörast põnevust üleminekuaken, mille raames toimub mängijate ostmine ja müümine. Tegemist on üpris keerulise protsessiga, mida saadab alati suur meediakära, korralik annus spekulatsioone ning hulk eksitavat infot. Rääkimata kümnetest ja sadadest miljonitest eurodest. Ühe tehingu telgitagused jäävad fännidele aga pahatihti varjatuks, mistõttu otsustasimegi mängija ülemineku samm-sammult oma lugejate jaoks läbi valgustada.

1. samm – skautimine

Klubile sobiva mängija identifitseerimine võib võtta kuid, kui mitte aastaid. Seda eeltööd teevadki skaudid, kes käivad huvipakkuva jalgpalluri mänge vaatamas, hinnates nii sooritusi platsil, kehakeelt kui ka oma sisetunnet. Tänapäeval aitab skaute ka vastav tarkvara, kus on üleval kõik mängud, k.a mõni minut tagasi lõppenud kohtumine, ning  kust pääseb ligi statistilistele andmebaasidele.

Skaudid koguvad huvipakkuva mängija kohta infot ka väljaspool jalgpallistaadionit: nad vestlevad agentidega, loovad suhteid mängija pere ja sõpradega ning teevad kõik, et püsida konkurentidest sammu võrra eespool. Nad koguvad jalgpalluri kohta võimalikult palju infot ning loovad juba ka esimese kontakti mängijale lähedal seisvate isikutega. Olles nii analüütikud kui poliitikud, on skautide roll jalgpallimaailmas ülioluline.

Klubijalgpalli hooaeg on läbi, kuid sellest pole midagi, sest suvel pakub kõikidele jalkahuvilistele pöörast põnevust üleminekuaken, mille raames toimub mängijate ostmine ja müümine. Tegemist on üpris keerulise protsessiga, mida saadab alati suur meediakära, korralik annus spekulatsioone ning hulk eksitavat infot. Rääkimata kümnetest ja sadadest miljonitest eurodest. Ühe tehingu telgitagused jäävad fännidele aga pahatihti varjatuks, mistõttu otsustasimegi mängija ülemineku samm-sammult oma lugejate jaoks läbi valgustada.

2. samm – mängijaga kontakti loomine ja pakkumise tegemine

Järgmine samm peaks kirjade järgi olema küll ametliku pakkumise tegemine, kuid tegelikult toimub enne seda ikka korralik maakuulamine ja seebitamine.

Kuigi näiteks Premier League’is ei tohi üks klubi teise klubi mängijaga kontakti astuda enne, kui on saanud sellelt klubilt vastava loa, kellega mängijal on kehtiv leping, siis reaalsuses on asjalood veidi teised – mängija ja tema agent on reeglina huvist teadlikud ammu enne seda, kui ametlik pakkumine tehakse. Huvitatud klubi võtab jalgpalluri agendiga ühendust ja uurib, kas too oleks huvitatud nendega liitumisest ning missugused oleksid tema palganõudmised, et mitte end pimesi pakkumisega lolliks teha. Suurem osa tehingu üksikasjadest on tegelikult paika pandud kaugelt enne seda kui ostev ja müüv klubi üleminekuhinnas kokku lepivad.

Jalgpalliagent seisab läbirääkimiste laua taga oma kliendi huvide eest, et viimane saaks keskenduda jalgpalli mängimisele ja ei peaks tegelema tüütute detailidega lepingu kirjapanekul. Nad võivad klubidele ka pakkuda oma klientide seast sobivaid kandidaate ning tippagendid on jalgpallimaailmas väga mõjuvõimsad isikud. Näiteks “superagendid” Jorge Mendes ja Mino Raiola liigutavad igal suvel sadade miljonite eest “varasid” ühest klubist teise ning panevad gia tehingu pealt tasku umbes 5% üleminekusummast. Agendid võivad töötada ka klubide heaks, identifitseerides sobivad mängijad ning korraldades nende ostu või püüdes maha müüa soovimatud mängijad.

Tavaliselt uurib klubi jalgpalluri agendilt enne ametliku pakkumise tegemist viit asja:

  • Mis on mängija hind?
  • Kui kaua kehtib tema praegune leping?
  • Mis oleks tema palgasoov?
  • Kui palju teenib ta praegu?
  • Missugune on tema isiklik ja perekondlik olukord?

Alles seejärel võib klubi otsustada teha ametliku pakkumise sellele klubile, kelle eest soovitud jalgpallur hetkel mängib, ja läbirääkimised võivad alata.

3. samm – läbirääkimised

Kuigi alles nüüd võib klubi alustada ihaldatud mängijaga läbirääkimisi, siis nagu nägime, on suurem osa punkte mängija ning tema agendiga juba varemalt läbi käidud ja nüüd küsimus ainult vormistamises. Ametlikult aga esitab agent selles faasis klubile mängija nõudmised ja klubi esitab omapoolsed soovid ja selgitused. Siin pannakse paika lisaks põhipalgale ka boonused ning adresseeritakse mängija isiklikke soove, näiteks lubadused leida majutus ja tema lastele korralik kool.

Mängija laseb need vaidlused välja vaielda üldiselt oma agendil ning pärast oma soovide esitamist ise aktiivselt ei sekku. Küll aga kohtub ta vähemalt korra oma tulevase peatreeneriga, et arutada läbi oma roll potentsiaalses uues klubis.

4. samm – meditsiiniline ülevaatus

Enne lepingu sõlmimist tuleb mängijal läbida veel meditsiiniline ülevaatus. Tippklubides on tegemist väga põhjaliku läbivaatusega, et avastada mõni peidetud vigastus või nõrkus enne, kui mängija eest suur summa raha välja käiakse. Teisisõnu on see püüd vältida praak-kauba ostmist.

Üleminekuakna viimastel tundidel ollakse aga tihti meeleheitel ning tehakse selles osas kompromisse ja järeleandmisi. Küllaga on näiteid sellest, et ostetakse kiiruga juba vigastatud mängija, kes ei paranegi korralikult või ongi terve ülejäänud aja pidevalt vigastustega kimpus.

5. Lepingu sõlmimine

Ostusumma on kokku lepitud, mängija lepingunüansid on paika loksutatud ja meditsiiniline ülevaatus on edukalt läbitud? Siis võibki lepingu sõlmida ja saata kõik vastavad dokumendid oma riigi alaliitu ja kõikidele turniiridele, millest klubi osa võtab. Ja muidugi loota, et uuest mängijast saab ka asja, sest summad on siin suured ja sama suur on ka oht põruda. Jalgpalli üleminekuturul ei ole kahjuks või õnneks mitte mingeid garantiisid.

Foto: TT

log in

reset password

Back to
log in