Laupäeval on Eesti klubijalgpalli pidupäev. Lilleküla staadioni selgitatakse siis esmalt naiste karikavõitja, kui omavahel ristavad piigid Tallinna FC Flora ja JK Tallinna Kalev. Kolm tundi hiljem antakse avalöök aga Evald Tipneri karikafinaalile, kus omavahel lähevad vastamisi Tallinna FC Flora ja JK Narva Trans.
Ent enne Flora juurde jõudmist väikene ajalootund. Miks kannab karikas Evald Tipneri nime? Kiire vastus oleks, sest Eesti Jalgpalli Liit 2012. aastal nõnda otsustas. Ent see meid mõistagi ei rahulda.
Eevald “Eevi” Tipner oli juba oma eluajal (1906-1947) tõeline legend. Väravavaht esindas Eesti rahvuskoondis toona rekordilised 66 korda ning tuli VS Tallinna Spordiga – VS tähendab muideks Võimlemisseltsi – kaheksal korral Eesti meistriks ning korra ka karikavõitjaks. Seda 1938. aastal, kui toimusidki esimesed Eesti karikavõistlused jalgpallis.
Ennesõjaaegne Maarjamaa kuulsaim vutitiim pani toona rändkarikana välja Eduard Saarepera trofee, mille nad 1927. aastal, pärast viiendat Eesti meistritiitlit igaveseks enda omandisse olid saanud.
Too, 3,6 kilogrammi kaaluv ja 42 sentimeetrit kõrge karikas oli valmistatud 1826. aastal Inglismaal. Esiti kasutati hõbedast valmistatud ja ülekullatud trofeed hobuste hipodroomivõistlustel, kuid ühel hetkel õnnestus Venemaa avarustes tegutsenud ärimehel Eduard Saareperal see endal valdusesse saada. 1921. aastal annetas ta selle esmakordselt mängitud Eesti meistrivõistlusteks, mistõttu sai trofee esiti ka mitteametlikult omale Saarepera nime.
Tipner, kui esimese karikafinaali sangar
Nüüd tagasi 1938. aasta karikafinaali juurde, kus läksid omavahel vastamisi Sport ja Tallinna Jalgpalli Klubi. Duell oli kõva ning kuna normaalaeg lõppes 1:1 viigiga, tuli mängu ka lisaaeg. Seal aga ühtegi väravat juurde ei tulnud.
Kuna toona penalteid veel ei kasutatud, lepitigi avalahing 1:1 viiki ning otsustati kordusmängu kasuks. Toonane Päevaleht kirjutas aga, et just Tipner oli “süüdi” selles, et Sport üldse kordusmängu välja teenis, sest puurilukk olevat igalt Tallinna Jalgpalli Klubi üritusele näpud taha saanud.
Finaal 1, 18. september 1938; Tallinn - Kadrioru staadion VS Sport Tallinn - Tallinna Jalgpalli Klubi 1:1 (0:0, 1:1) la. 8. Georg Siimenson - 55. Anatoli Velisto Sport: Evald Tipner, Robert Laanesto, Elmar Valdmees, Dmitri Stepanov, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Evald Šmitt, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger
Teiseski mängus lõppes normaalaeg viigiseisul 1:1, kuid lisaajal olid Spordi mehed need, kes korra veel väravavõrgu sahisema suutsid panna. Seda 97. minutil.
Toonane ajakirjandus hindas sinivalgete – nagu Sporti kutsuti – võidu aluseks vanameistri, 31-aastase Tipneri mängu. “Võidupandiks oli veteran Eevi Tipner – ta püüdis mängus raskeid palle ja juhtis tagaliinide tööd,” hindas Päevaleht.
Nii hoidiski kõige tõenäolisemalt just Tipner esimese Eesti karikavõitjana hõbetrofeed enda käes.
Finaal 2, 6. november 1938; Tallinn - Kadrioru staadion VS Sport Tallinn - Tallinna Jalgpalli Klubi 2:1 (1:1, 1:1) la. 29. Elmar Brenner, 97. Kleesmann - 25. Osvald Kastanja-Kastan Sport: Evald Tipner, Elmar Valdmees, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson, Hugo Ööbik (Arnold Laasner), Kopel Koslovsky TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Alfred Valdov, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger (Evald-Edgar Silberg-Sillak)
Teistkordselt selgitati Eesti karikavõitja 1939. aastal, pärast mida tekkis maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu traditsiooni 53-aastane auk. Taasiseseisvumise järel taastati ka karikavõistluste traditsioon ning uue Eesti esimeseks karikatšempioniks sai Tallinna Nikol, kes alistas penaltiseerias Tallinna Norma.
Eelvaatus polnud tegelt mingi eelvaatus
Tulgem minevikust olevikku ja keskendugem Flora ja Transi lahingule. Flora valduses on juba praegu Eesti meistritiitel (2019. aastast) ja superkarika trofee, mistap on neil võimalik laupäeval kõik autasud endale haarata. Ja näiliselt on nad ka favoriidid.
Viimati läksid nimetatud meeskonnad vastamisi… sel nädalal. Jah, alles teisipäeval oli karikafinaali eellahing, mille Florakad 3:1 võitsid. Ent too polnudki lahing, mida Narva mehed nui neljaks võitma läksid. Pigem oli see koht, kus pärast senise lootsi Cenk Özcani vallandamist (ajutiselt) pukki saanud Oleg Kurotškinil oli võimalus veidi rohevalgete mängujoonisega tutvuda. Kompida. Ent siis laupäeval endast parim anda.
Sõnas Transi juhendaja ju pärast teisipäevast matšigi vutiportaalile Soccernet.ee, et see mäng oli hea ettevalmistus lähitulevikuks. “Meie jaoks oli aga tänane (teisipäevane – toim.) matš natuke nagu treeningkohtumine, sest, nagu teame, koosseisuga oli probleeme. Olen üpris kindel, et Flora ei suuda nelja päeva pärast karikafinaalis oluliselt paremini esineda ja oma mängutaset märkimisväärselt tõsta, aga meie tuleme laupäeval platsile hoopis tugevama koosseisuga,” lausus juhendaja.
Tõsi ta oli, et teisipäeval rassisid Transi eest mehed, kes muidu nühivad pinki või teevad tegusid duubelmeeskonnas. Laupäevaseks karikafinaaliks on narvakate leeris kindlasti tagasi kolm senist põhimeest Nurlan Novruzov, Irie ja Sergei Kondrattsev, lisaks peaks selleks ajaks traumadest olema taastunud ka Ofusu Appiah, Roman Nesterovski ja Artjom Škinjov.
Laupäevase karikafinaali eel ei mängi senine vutihooaeg aga enam rolli. Ei loe see, et Floral on kümne mänguga tabelis 28 punkti ning Transil vaid kolm. Ei loe see, et Flora on lasknud endale lüüa vaid kuus kolli, samal ajal kui Transi väravavõrk on sahisenud 20 korda. Ega ka see, et Flora esiründaja Rauno Sappinen on üksinda virutanud sama palju kolle, kui Trans kogu senise hooajaga.
Sest laupäeval tehakse asjad selgeks 90 minutiga (või 120 + penaltiseeriaga).
Pealegi on Transil mängus rohkem kui lihtsalt enda au. Esiteks on nad tiitlikaitsjad. Teiseks, võidu korral potsataks nende sülle eurokohaga kaasnev 240 000 eurot. Ehk nagu Kurotškin teisipäval teatas: “See pole meie jaoks mitte selle nädala, vaid terve aasta kõige tähtsam mäng!”
Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?
Fakt, et karikavõitja selgitatakse vaid ühe mängu põhjal, tekitabki Transi puhul väärtust. Olgem ausad, 6.25 on päris kena kopikakoht, peaks asjalood meile soodsalt minema.
Siinkohal ka väike meenutus. Eelmise aasta karikafinaalis oli Trans samamoodi Nõmme Kalju vastu autsaider. Ent piirilinlased võitlesid südilt. Nad jäid küll 0:1 kaotusseisu, kuid suutsid viigistada. Ja 93. minutil oli Viktor Plotnikov see, kes väravavõrku sahistas, salto tegi ning pool tundi hiljem koos teiste transikatega käed juubeldades taeva poole sirutas.
Ent kes ikkagi Transi peale raha panna ei taha ning kelle jaoks Flora 1.38 on liiga madal koefitsient, sel tasub mõelda näiteks väravate peale.
Jah, Flora ja Transi tänavused liigaduellid on olnud suureskoorilise(mad) – vastaval 3:1 ja 3:2 – ent paslik on meenutada, mis juhtus märtsis, kui toimus Superkarika finaal.
Siis oli Flora vastastest üle ainult 2:0. Sealjuures oma teise lõid rohevalged alles siis, kui Trans oli juba kümnekesi jäänud. Ehk olukorras, kus kaalul on midagi rohkemat, kui kolm võidupunkti. Olukorras, kus mängitakse mõisa peale. Seal on närvid rohkem pingul. Mäng on kinnisem. Ja väravaid lüüakse enamasti vähem. Betsafe’is kaasneks selle kõigega 2.50 koefitsient, mis ahvatleb küll.
Mõistagi tasub kohtumisi jälgida ka otsepildis ning paralleelselt avada ka Betsafe’i koduleht, et teha live-panuseid. Betsafe’il sulle ka hunnik eripakkumisi, millega on võimalik tutvuda lähemalt nende kodulehel.
Kui sul varasemalt Betsafe’is kontot pole, oled sootuks õnnega koos. Nimelt saad sa sellisel juhul nendega liitudes 100€ väärtuses tasuta panuseid!