Kes on maailma parim treener? Raske öelda, kuna juhendajate seas ei saa sarnaselt mängijate vaidluses võtta mõõdupuuks Ballon d’Ori auhindu. 2010. aastal tutvustas FIFA küll parima treeneri auhinda, kuid kuna 2016. aastal läksid FIFA (The Best) ja France Football’i poolt välja antav Ballon d’Or taas lahku, on see auhind natukene mõru maitsega.
Ent siiski, kümme auhinnasaajat on kümnendiga selgunud, kuid mõnevõrra üllatavalt pole ühegi juhendaja auhinnakapis kahte trofeed. FIFA on tunnustanud järgnevaid lootse: 2010 – Jose Mourinho (Milano Inter), 2011 – Pep Guardiola (Barcelona), 2012 – Vincente del Bosque (Hispaania), 2013 – Jupp Heynckes (Müncheni Bayern), 2014 – Joachim Löw (Saksamaa), 2015 – Luis Enrique (Barcelona), 2016 – Claudio Ranieri (Leicester City), 2017 – Zinedine Zidane (Madridi Real), 2018 – Didier Deschamps (Prantsusmaa), 2019 – Jürgen Klopp (Liverpool).
Kuid milline on loetletud juhendajate taust? Kas selleks, et olla hea juhendaja, peab olema ise tipptasemel vutti mänginud? Tundub vägisi nii, sest loetletud juhendajatest on kõige nigelama mängija-CV’ga parimal juhul Portugali teises liigas pallinud Mourinho, kes riputas putsad varna juba 24-aastaselt, kuna hindas oma treeneriaspiratsiooni suuremaks.
Teised mehed rõõmustasid mängijatena näiteks nii erinevate meistritiitlite, Meistrite liiga kui ka Euroopa ja maailmameistritiitlite üle.
Spordijutud.com vutikoleegium otsustas seetõttu pilgu heita mõne suure treeneri karjäärile, et näha, kas taktikaguruks sirgumisel tuleb kasuks see, kui sai ise nooruspõlves tipptasemel vutimuru kulutatud või tegelikkuses loeb ikkagi see, kuidas mehi motiveerida. Ole sa või farmeri taustaga!
Sir Alex Ferguson
Saavutused treenerina:
3 x Šotimaa meister (Aberdeen)
4 x Šotimaa karikavõitja (Aberdeen)
2 x Euroopa karikavõitjate karikasarja võitja (Aberdeen, Manchester United)
13 x Inglismaa meister (Man. United)
5 x Inglismaa karikavõitja (Man. United)
2 x Meistrite liiga võitja (Man. United)
Alex Ferguson löödi rüütliks pärast tema 1999. aasta kuldset kolmikut Manchester Unitedi eesotsas. Endale jõudis ta Briti saartel nime teha aga palju-palju varem, sealjuures ka mängijana.
Glasgows 1941. aastal sündinud Fergusoni karjäär sai alguse kodulinna amatööride seas, kui ta debüteeris 16-aastaselt Queen’s Parki ridades. Kuigi väravaid tuli, ei teinud vanemad mehed talle platsil väga ruumi ja šotlane lahkus 1960. aastal St. Johnstone’i ridadesse. Sealgi jätkus sama trend: väravaid tuli, kuid koht algkoosseisus mitte. Ühel hetkel olevat asjalood lausa nii hullud, et Fergusson kaalus Kanadasse emmigreerumist. Nõnda siiski ei läinud ja Ferguson siirdus 1964. aastal suvel Dunfermline’i, kus temast sai profipallur.
Ja Ferguson teenis endale makstava palga heaga ära. Hooajal 1965-66 oli ta ühes Joe McBride’iga Šotimaa kõrgliiga parim väravakütt (31 tabamusega), mis tõi endaga kaasa tol ajal rekordilise ülemineku Rangersisse.
1968. aastal oli Fergussonil võimalik siirduda Inglismaale Nottingham Foresti ridadesse – see oli kümme aastat enne Foresti suurt võidukäiku Euroopas – , kuid kuna abikaasa ei soovinud Šotimaalt lahkuda, langes lõplik valik Falkirki kasuks. Seal pallis ta neli aastat, kuniks siirdus edasi Ayr Unitedisse, kus riputas 1974. aastal putsad varna.
Rinus Michels
Saavutused treenerina:
4 x Hollandi meister (Ajax)
3 x Hollandi karikavõitja (Ajax)
1 x Euroopa karikavõitja (Ajax)
1 x Saksamaa karikavõitja (Köln)
1 x Hispaania meister (Barcelona)
1 x Hispaania karikavõitja (Barcelona)
1 x Euroopa meister (Holland)
Kuigi vanaduspõlves on enda ego upitamiseks lihtsam osutada sõrmega kaminasimsil olevatele karikatele, on jalgpallimaailma suurim pärand see, kui sa jätad endast maha midagi, mille teised üle võtavad ja jumaldavad.
Hollandlane Rinus Michels tegi just seda, kui tema käe all sündis madalmaades totaalne jalgpall. 2005. aastal siit ilmast lahkunud Michels oli arhitekt, kelle visiooni Marco van Basten, Ruud Gullit ja teised tolle aja oranžid staarid väljakul ellu viisid. Ja kui sa jätad endast sellise jälje, pole karikad enam olulised.
Ent milline oli 1928. aastal sündinud Michelsi enda taust? Vutipisikusse nakatus ta kodulinnas Amsterdamis, kelle esindussatsis Ajaxis ta ka alustas. Väidetavalt jahtis teda teismeliseeas ka Lille, kuid II maailmasõja ja armeekohustuse tõttu ei saanud sellest üleminekust asja.
Ajaxis tegi Michels debüüdi 18-aastaselt ja kohe avamängus kõmmutas ta ADO Den Haagi võrku viis väravat. Temast sai kärmelt Ajaxi võtmemängija ning ründaja veetiski seal kogu oma karjääri. Aastatel 1946-1958 käis ta Ajaxi eest platsil 264 liigamängus ja lõi 122 väravat. Paraku sundis seljavigastus teda 30-aastasel putsasid varna riputama. Rahvusesinduses jäi läbilöök siiski tegemata, Oranjede eest sai ta kirja kõigest 5 matši.
Ehk on ilmne, et mängijataust tuleb treenerina kasuks (kuigi see ei garanteeri veel läbilööki, võtame näiteks Thierry Henry, Hristo Stoichkovi, Alan Sheareri, Paul Scholesi, Michael Laudrupi, Lothar Matthausi või Diego Maradona), kuid kõiketeadvaks taktikaguruks võib saada ka teisiti.
Arsene Wenger
Saavutused treenerina:
1 x Prantsusmaa meister (Monaco)
1 x Prantsusmaa karikavõitja (Monaco)
1 x Jaapani karikavõitja (Nagoya Grampus)
3 x Inglismaa meister (Arsenal)
7 x Inglismaa karikavõitja (Arsenal)
Kauane Arsenali loots Wenger pallis suurema osa oma karjääris Prantsusmaa külatasanditel: esmalt kolmandas liigas Mutzigis, seejärel ülikooliõpingute kõrval Mulhouse’s. Alles karjääri lõpusirgel debüteeris ta Prantsusma kõrgliigas, kuid sedagi pooleldi olude sunnil, kuna oli Strasbourg’i meeskonnas mängiva treeneri rollis. Samas, riigi meistriks ta nendega siiski tuli…
Gerard Houlier
Saavutused treenerina:
3 x Prantsusmaa meister (Pariisi Saint-Germain, Lyon)
2 x Prantsusmaa karikavõitja (Lyon)
1 x U18 Euroopa meister (Prantsusmaa)
1 x UEFA karikavõitja (Liverpool)
1 x Inglismaa karikavõitja (Liverpool)
Teine prantslane Houllier on ka näide treenerist, kelle mängijakarjäär endast midagi säravat ei kujutanud. Ühtegi profilepingut Houlier ei teeninudki, vaid pallis Prantsusmaa amatöörsatsides. See-eest sai ta seal samas toksimise kõrval juhendajana kätt proovida. Oma vitsad sai ta mängiva peatreenerina seega kätte Le Touquet’ nimelises klubis, enne kui Neux-les-Minesi edasi liikus. Sealt sai alguse teekond, mis viis läbi PSG ja Prantsusmaa koondise lõpuks Liverpooli. Ehk taktikakooli mtõtes oli tegemist põlveotsas nokitseja ja täiesti ise üles töötajaga.
Arrigo Sacchi
Saavutused treenerina:
1 x Itaalia meister (AC Milan)
1 x Itaalia karikavõitja (AC Milan)
2 x Euroopa karikavõitja (AC Milan)
Kõige võimsama jälje on n-ö asjaarmastajana vutiannaalidesse jätnud aga Arrigo Sacchi. 74-aastane itaallane ei saanud kunagi palli löömise eest raha, vaid töötas nooruspõlves hoopis kingsepana. Ühel hetkel proovis ta aga kätt treeneriametis. Ja vägagi edukalt.
Oma juhendajadebüüdi tegi ta kõigest 26-aastaselt, kui asus kodulinna klubi Baracca Lugo etteotsa. See oli katsumus, sest ainuüksi väravavaht, kellele ta juhiseid andma pidi, oli 39-aastane. Ent Sachhi oli edukas ja viie aastaga jõudis ta välja Itaalia esiliigas pallinud Cesena juurde, kus alustas noortereenerina.
Seejärel haaras ta härjal sarvist, kui hakkas juhendama Serie C1-s pallinud Riminid, kelle suureks üllatuseks peaaegu tiitlini viis. Seejärel tuli esimene läbimurre, kui ta pääses Fiorentinasse noortetreeneriks. Oma suure debüüdi tegi ta 1985. aastal Parmaga ja kui ta kaks aastat hiljem suure AC Milani saapamaa karikasarjast välja lõi, otsustas äsja miljonilinna esindussatsi ostnud Silvio Berlusconi mehe enda leeri tuua.
Sacchi saabuski Milani ja pani aluse oma aja ühele brilliantseimale võistkonnale. Tema juhendamisel võitis klubi kahel aastal järjes Euroopa karika ja vutiväljakul särasid sellised Hollandi suurnimed nagu Marco van Basten, Ruud Gullit ja Frank Rijkaard. Samas oli tal tagalas korda hoidmas Franco Baresi, Alessandro Costacurta, Mauro Tassotti ja Paolo Maldini.
Sacchi oli üks esimesi Itaalia treenereid, kes hülgas tol ajal ääretult populaarse libero-süsteemi (kaitseliinist tagapool olnud julgestaja). Lisaks juurutas ta tsooni- ja liinipõhimõtteid, mis aitasid taga suurepäraselt nulli hoida ja ründefaasis palli efektiivsemalt liigutada. Mõnes mõttes võib tema rakendatud survestamist pidada praegu tuntud gegenpressi eelkäijaks.
Oma meetoditega oli ta edukas ka Itaalia koondise eesotsas, kellega jõudis 1994. aastal üllatuslikultMM-finaali. Seal tuli aga penaltiseeria järel tunnistada Brasiilia paremust.
Rafael Benitez on öelnud, et just Sacchi oli see treener, kes viimase poolsajandi jooksul jalgpalli enim uuendas.
Ja mida Sacchi ise on öelnud? Väike valim: „Ma ei teadnudki, et selleks, et heaks ratsutajaks saada, peab enne hobuseks kehastuma.“ Või: „Jalgpall on maailma kõige mõttetumate asjade hulgast kõige tähsam.“
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
