Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on inimestel rohkem aega ja võimalusi suhelda oma lähedastega. Ei, seda mitte näost näkku, sest see poleks praeguses olukorras mõistlik, vaid virtuaalsilla teel. Spordijutud.com otsustas sel puhul heita pilgu jalgpallimaailma, et otsida vutirägastikust erinevaid vendasid.
Lisaks, kuna veljede omavahelisse suhtlusse käib tavapäraselt ka ärapanemine, otsustasime ka meie sellele kaasa aidata: seetõttu anname omalt poolt hinnangu, kumb vend võib tänu selja taha jäänud karjäärile rohkem rinna kummi ajada.
Kuid me ei piirdunud vaid sellega, vaid võrdlesime erinevaid vennapaare ka omavahel. Ikka selleks, et selgitada vutimaailma vingeimad vennad!
20. Fabio ja Rafael
Kümme aastat tagasi palvetasid kõik Manchester Unitedi fännid, et Brasiilia kaksikvennad Rafael ja Fabio on järgmised vutimaailma superstaarid. Paraku täitusid nende unistused nii 60% ulatuses. Ehk äärekaitsjad olid küll tragid töömehed, kuid praeguseks on nad n-ö tavaliseks kõrgliiga palluriks taandunud.
Fabiol ennast Unitedis väga pildile mängida ei õnnestunudki: nelja aastaga sai ta kirja kõigest 54 kohtumist. Tõsi, Premier League’i võitjamedali sai ta siiski korra kaela. Pärast seda taandus ta Inglismaa esiliigasse ja praegu kulutab vutimuru Prantsusmaa meistrisarjas.
Prantsusmaale on praeguseks jõudnud ka Rafel, kuid enne seda jõudis ta Unitedis ennast põhimeheks mängida – 7 aastaga 169 kohtumist – ja võitis kolmel korral ka Inglismaa kõrgliiga.
A-koondise mängude osas on Fabio ja Rafel vennalikult mõlemad pidama jäänud 2 peale, kuid Rafael kuulus vähemalt 2012. aasta Londoni olümpial hõbemedali kaela saanud U-23 koondisesse.
Ehk vendade omavahelise duelli võidab Rafael.
19. Hamit ja Halil Altintop
Kuigi Altintopi kaksikvennad nägid ilmavalgust Gelsenkirchenis ning vutinimegi tegid nad omale just Saksamaal, esindasid nad rahvusvahelisel tasemel Türgit. Suurt edu nad koondisega siiski ei nautinud, sest legendaarse 2002. aasta MMi ajal, mil türklased said kaela pronksmedali, pallisid Altintopid veel Saksamaa madalamates liigades.
Ründava suunitlusega Halil veetiski suurema osa karjäärist Bundesligas, kus sai vöö vahele hunniku mänge, kuid paraku ei mingeid autasusid. Hamit seevastu jõudis ära käia nii Müncheni Bayernis kui Madridi Realis ehk tal on ette näidata nii Saksamaa (2) kui ka Hispaania meistritiitel.
Kui lisada juurde väiksemadki triumfid (Intertoto, erinevad karikad ja Türgi liiga jne) on selge, et vendadest edukam oli Hamit.
18. Lars ja Sven Bender
Benderi nimi võis küll (maailma)kuulsaks saada animasarja Futurama abil, kuid enamik spordisõpru teavad, et alkohoolikust roboti asemel võib sellega viidata ka Saksamaa vutikaksikute Sveni ja Larsi suunas.
30-aastased vennad alustasid oma karjääri Müncheni 1860s, kust aja möödudes sääred tegid. Paremkaitsjast Lars liitus Leverkuseni Bayeriga 2009. aastal, keskkaitsja Sven rügas enne kaheksa aastat Dortmundis, kuniks 2017. aastal samamoodi Leverkuseni särgi selga tõmbas.
Ja midagi pole öelda, tööstuslinnast läbi kiikamine tuli autasud mõttes kasuks, sest Borussiaga tuli ta kahel puhul Saksamaa meistriks ning jõudis korra ka Meistrite liiga finaali. Larsi ainsad medalid pärinevad aga (noorte)koondise päevilt: U19 EM-kuld ja OM-hõbe, mis paraku on olemas ka Svenil.
Ehk vingev vend on Sven!
17. Niko ja Robert Kovac
Berliinis sündinud horvaadist vendade Kovacite karjäär on aeg-ajalt neid ikka teinesega kokku toonud. Seda nii Leverkuseni Bayeris, Müncheni Bayernis, kui ka hiljem juhendajatena, kuna nad töötavad praegu tandemina: Niko pea- ning Robert abitreenerina.
Aga nagu Saksamaal ikka, edukas on see, kes veedab rohkem aega Bayernis. Kuna keskkaitsja Robert jõudis sinna 2001. aastal, on temal ette näidata kaks Bundesliiga tiitlit Niko ühe vastu.
Paraku ei aita Nikot ka Austria meistritiitel, sest Robertil on vastu panna Horvaatia kuldmedal ning Itaalia esiliiga võit (Juventusega pärast nonde panustamisskandaali). Niko aitas küll Horvaatia 1998. aasta MMile – kus horvaadid tulid kolmandaks – kuid poolkaitsja ise toona põlvevigastuse tõttu Prantsusmaale kaasa ei sõitnud.
Ehk vennalahingu võidab ikkagi Robert.
16. Jerome ja Kevin-Prince Boateng
Nimekirja esimesed poolvennad Boatengid nägid ilmavalgust Lääne-Berliinis ning alustasid oma professionaalset vutiteed Berliini Herthast. Sellega veljede ühine rada aga suuresti piirdubki. Kui Jerome jõudis pärast väikeseid eksirännakuid Hamburgis ja Manchesteris otsapidi Müncheni Bayernisse, kus praeguseks juba ligemale kümme aastat kanda kinnitanud, siis Kevin-Prince’ist sai tõeline rännumees.
Tottenham Hotspur, Dortmundi Borussia, Portsmouth, AC Milan, Schalke 04, Barcelona, Fiorentina ja Besiktas on ainult mõningased näited tema koduklubidest. Jah, tee peal õnnestus tal tulla küll Hispaania ja Itaalia tšempioniks, kuid võrreldes venna seitsme Saksamaa meistritiitli ja Meistrite liiga võitjamedaliga pole see midagi.
Boatengid on jalgpalliväljakul omavahel ka korduvalt vastamisi läinud, kuid korra on nad teinud seda ka koondiste tasemel. Jah, Kevin-Prince’i rännumehe natuur viis ta 2010. aastal Ghana rüppe ning sama aasta MMil said poolvennad ka omavahel madistada.
Tolle duelli võitis Jerome, kes võidab ka spordijuttude arvates vendade omavahelise duelli.
15. Eden, Thorgan ja Kylian Hazard
Tegelikult on Hazarde isegi neli, kuid kõige väiksem, Ethan on kõigest 16-aastane, mistõttu jätame tema hetkel võrdlusest kõrvale. Kui veljedest esimene, praegu Madridi Reali hingekirja kuuluv Eden (29), ei vaja vutifännile suuremat tutvustamist, siis teised kaks ilmselt küll.
26-aastane Thorgan kuulub praegu Borussia Dortmundi ridades ning on 26 korral selga tõmmanud ka Belgia koondise särgi. Sealjuures kuulus ta rahvusesindusse ka kahe aasta tagusel MMil, kus sai ühes venna Edeniga kaela pronksmedali. Kui üldiselt jääb ta vennale autasude võrdluses alla, siis mõningad trofeed Thorgani auhinnakapist ikkagi leiab: näiteks Belgia liiga parim mängija ja väravakütt (hooajal 2013-14).
24-aastane Kylian alustas sarnaselt Edenile oma tõusu Prantsusmaal Lille’ist ning kuulus vahepeal ka Londoni Chelsea ridadesse. Ühtegi matši ta siniste eest aga kirja ei saanud ning hetkel kuulub ta kodumaa satsi Cercle Brugge hingekirja, kelle eest käis tänavu väljakul 28 korda.
Tõe huvides toome välja ka mõned Eden Hazardi auhinnad: Prantsusmaa meister ja karikavõitja, 2 x Premier League’i tšempion, Inglismaa karika ja liigakarika võitjamedali omanik, 2 x Euroopa liiga võitja jne jne.
Ehk vendade omavahelise duelli võidab Eden.
14. Lucas ja Theo Hernandez
Kuigi kaitsjatest vendadel on kahepeale eluaastaid kõigest 46, on nad vutimaailmas juba näinud ja saavutanud nii mõndagi. Mõlema karjäär sai tuule tiibadesse Madridi Atleticost, kuid esimesena tegi punavalgest sääred noorem veli Theo, kes pühkis särgilt punase ja tõmbas selga Madridi Reali kuningliku valge.
Esiti osutus see ka õigeks lükkeks, sest 2018. aasta kevadel oli Theo see, kes vendade duellis ette rebis. Sest kui Lucas sai suguvõsa kokkutulekul uhkustada verivärske Euroopa liiga kuldmedaliga, siis Theol oli vastu panna Meistrite liiga võitjaautasu.
Kaks kuud hiljem oli aga vanem vend Lucas see, kes suurema naeratuse suule sai manada. Põhjuseks Prantsusmaaga võidetud maailmameistritiitel.
Ehk vendade esikoha napsab hetkel Lucas.
13. Filipo ja Simone Inzaghi
Kuigi Inzaghide peres jagus ründajavaistu mõlemale vennale, oli Filippo see, kes sai seda veljest kõvasti rohkem. Simone oli küll tubli, sest jõudis karjääri jooksul Lazioga võita nii UEFA karika kui ka Itaalia meistritiitli ja lisaks esindada kodumaa koondist kolmel puhul, kuid paraku sellest ei piisanud.
Sest Filippo tuli saapamaa meistriks kolmel puhul, võitis kahel korral ka Meistrite liiga ning kõige tipuks tuli 2006. aastal Itaalia koondisega maailmameistriks. Ning kuigi enamik jalgpallisõpru mäletab Pippot peamiselt Milani või isegi Juventuse särgis, siis tegelikult tegi ta tegusid ka enne seda, tulles 1994. aastal U21 vanuseklassi Euroopa meistriks ning olles 1997. aastal Atalanta särgis Serie A parim väravakütt 24 tabamusega.
Hip-hip, Filippole, sest tema on vendadest parem.
12. Rio ja Anton Ferdinand
Ilmselt pole maailmas jalgpallifänni, kes poleks kuulnud Rio Ferdinandist. West Hamist tuule tiibadesse saanud keskkaitsja, kes tegi omale tosin aastat nime Manchester Unitedi põhilise tagalamehena. Punase Kuradina võitis ta kuus Inglismaa meistritiitlit ning sai 2008. aastal pea kohale tõsta ka Meistrite liiga trofee.
Kuus aastat noorem vend Anton oli ka tubli jalgpallur, ent Rio susse tal täita ei õnnestunud. Premier League’is jäi tal West Hami, Sunderlandi ja QPRi särgis saldoks 218 kohtumist ning ainsana jäi näppude vahele 2006. aasta jaanuarikuu parima mängija autasu. Medaleid ei teeninud ta ka Türgist ja Šotimaalt, kus karjääri lõpus õnne proovis.
Ehk Rio oli parem veli.
11. Gabriel ja Diego Milito
100 000 elanikuga Bernali linnas aastase vahega ilmavalgust näinud Militod nakatusid mõlemad kärmelt jalgpallipisikusse. Küll tegid nad seda erinevates klubides. Või täpsemalt öeldes isegi igirivaalide juures. Kui Diego sirgus ründajaks Racing Clubis siis Gabriel ammutas keskkaitsjana kogemust Independientes.
De facto sai esimesena tuule tiibadesse Gabriel, kes tegi oma debüüdi Argentina koondises juba 2000. aastal. Kuid medalivõitluse avas Argentina meistritiitliga hoopis Diego, tõsi, aasta hiljem oli ka Gabrielil see juba ette näidata. Õigesti sai veljede karjäär hoo sisse alles 2003. aastal, kui Gabriel liikus Hispaaniasse ja Diego Itaaliasse.
Gabriel tuli seejärel Real Zaragozas Hispaania karikavõitjaks, hiljem lisas ta Barcelonaga Pürenee poolsaarelt enda auhinnakappi kaks Hispaania meistritiitlit ja Meistrite liiga võitjamedali. Diego medaliriiul püsis aga pikka aega tühjana, kuniks 2010. aastal võitis ta jackpoti. Ta aitas Interi kuldse kolmikuni: Itaalia karikas, meistritiitel ja Meistrite liiga triumf.
Vendade omavahelise duelli võidab aga 2012. aastal 31-aastaselt putsad varna riputanud Gabriel, sest tema valiti 2002. aastal ka Argentina aasta jalgpalluriks.
Sellega tõmbame siinkohal oma edetabelile joone alla, kuid peagi tasub taas Spordijutud.com leheküljele kiigata, et näha meie vutimaailma vingemate vendade edetabeli esikümmet!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
