Vaevalt leiab maailmast jalgpallisõbra, kes poleks kuulnud Cristiano Ronaldost. Portugallane ei pruugi küll kõigile meeldida, kuid raske on mööda vaadata faktidest. Või õigemini statistikast. Kuigi praegu on Ronaldo maailma tipus, sai see kõik alguse kruusastelt tänavatelt.
See, kas SELLELE pandi algus 1985. aasta 5. veebruaril, üheks kuud varem või hoopis hiljem, mingite aastate jooksul, polegi praegu oluline. Minevikku ei saa niikuinii muuta, kuida fakt on, et just tol kuupäeval nägi ilmavalgust perekond Aveiro ehk isa Jose Dinisi ja ema Maria Dolores dos Santose neljas laps.
Avalauses öeldud SELLE all peame siinkohal silmas fakti, et maamunal hakkas ilma tegema praeguse generatsiooni üks andekamaid jalgpallureid. Isa soovil USA presidendi Roland Reagani järgi nime saanud Cristiano Ronaldo.
Kuigi minevikku muuta ei saa, tasub korraks ikkagi peatuda küsimusel MIKS. Ehk Miks sai Cristiano Ronaldost jalgpallur? Versioone ringleb sellest mitmeid. Mõistagi aitas vutilembusele kaasa toonane elukorraldus Ronaldo kodusaarel Madeiral. 110 000 elanikuga Funchali linnas olid parimaks lapsehoidjateks toona ikka teised lapsed. Ent et lollusi mitte teha, tuli neile tegevust anda. Viska aga pall ette ning küll inimtombud sellele järele jooksevad. Ja nõnda tundide viisi.
Kuid niisama tänaval nahkkera toksides maailma tippu ei jõua, ole sa kui andekas tahes. Paratamatult on selleks vaja ka õnne. Ning kuigi Cristianol oma isaga väga ei vedanud – portugallase praeguseks manalateed läinud papa oli aednikust joodik, kes sageli selle vähesegi rahanatukese, mis taskusse pistis, lihtsalt kõrist alla valas – olevat ikkagi isa üks juhuslik töökoht kohalikus jalgpalliklubis selleks, mis osutus vutimaailma superstaari stardirajaks.
Ukse lõi lahti ise
Õnneks piisas Ronaldo puhul kõigest teeotsa kätte näitamisest. Andorinha meeskond jäi talle õige pea väikeseks ning 10-aastaselt esindas ta juba Nacionali. „Profimaailmas“ pani esimesena praeguseks viiel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud portugallasele käpa peale aga Lissaboni Sporting, kes käis ta eest välja 1700 eurot. See juhtus, kui Ronaldo oli 12-aastane.
Elu aga tahtis Ronaldo kodaratesse jätkuvalt kaikaid visata: 15-aastaselt diagnoositi tal tahhükardia ehk südamepekslemine, mistõttu tuli tal teismeliseeas noa alla minna. Mis aga ei tapa, teeb tugevaks. Ning kaks aastat hiljem, 2002. aasta 19. septembril, tegi Ronaldo oma debüüdi Lissaboni Sportingu eest. See ei juhtunud aga mitte koduliigas, vaid Euroopa liiga eelkäija ehk UEFA karika esimeses eelringis.
Toonane peatreener Laszlo Bölöni usaldas Ronaldo platsile poolajal, kui tema meeskond oli Belgradi Partizani vastu 1:2 kaotusseisus, ning kuigi tolles kohtumises Cristiano mängu ei otsustanud, oli see ikkagi millegi suure algus.
Koduliigas debüteeris Ronaldo kümme päeva hiljem, kui kulutas Braga vastu vutimuru 21 minutit. Sellele järgnes UEFA karika kordusmängus (Partizani koduplatsil!) juba algkoosseisu kuulumine (ja väravasöödu andmine!) ning 7. oktoobril koduliigas Moreirense vastu kahe värava löömine.
Uhke avastatistika, kuid tegelikult polnud Rolando debüüthooaeg midagi jalustrabavat. Ta sai kirja 31 kohtumist, mille jooksul lõi viis väravat. Ent see oli piisav, et teda märgataks. Kui Sporting 2003. aasta suvel sõpruskohtumises Manchester Unitedit võõrustas, oli portugallase talenti juba ammu märgatud.
United, see oli saatus
Unitedi toonane peatreener Sir Alex Fergusson oli teinud enne matši juba sisuliselt otsuse, et kui rohevalge number 28 tema kaitsjad häbisse jätab, naaseb ta temaga Manchesteri. Unitedi mängijana. Põhjus lihtne: Fergussoni abitreener, endine Sportingu loots Carlos Quieroz, oli Ronaldot lihtsalt nii taevani kiitnud. Nüüd oli vaja mees ainult korraks veel oma silmaga üle vaadata. Ja legendaarne šotlane ei pidanud pettuma.
Kõnealuses mängus Ronaldot ohjama pidanud (see on vajalik sõnastus, sest päriselt ohjamisest oli asi kaugel) Mikael Silvestre on portugallase esitust hiljem kirjeldanud järgnevalt: „See noormees, kellest me keegi polnud midagi kuulnud, lihtsalt rebis meid tükkideks. Keegi ei saanud talle ligilähedalegi. Matši eel ei teadnud keegi midagi Ronaldost, kuid selle lõpuks teadsid tema nime juba kõik.“
Sporting võitis selle kohtumise 3:1.
Esialgu nägi Unitedi plaan ette, et Ronaldo saadetakse pärast soetamist Lissaboni aastaks tagasi laenule, kuid oma võimsa esitusega tõmbas portugallane sellele ise vee peale. Teda oli vaja Old Traffordile ja kohe, mistõttu ladus Fergusson ta eest letti 13,7 miljonit eurot. Summa, mis oli toona teismelise eest täiesti enneolematu.
Oma Premier League’i debüüdi tega Ronaldo 2003. aasta augustis, kuid väravatearve avas alles novembris. Ning uskuge või mitte, oma esimesel hooaja Inglismaal kogunes Ronaldo kaukasse kõigest neli tabamust. Palju parem polnud ka teine hooaeg: liigas jõudis ta sihile kõigest viiel puhul, kõikide sarjade kogusummas oli mehe statistika 9 väravat 50 matšist. Kolmandal hooajal olid need numbrid 12 väravat 47 mängust.
Kuid Ronaldo-nimeline-torm oli kõigest vaikselt jõudu kogumas ning hooajal 2006/2007 Unitedit Inglismaa meistriks tüürides oli portugallane 17 tabamusega juba klubi suurim väravakütt. Premier League’i skoorijate pingereas jäid temast ettepoole vaid Benni McCarthy (18 väravat, Blackburn Rovers) ja Didier Drogba (20 väravat, Londoni Chelsea).
Sama trikiga – Inglismaa meister ja klubi parim väravakütt – sai ta hakkama ka kahel järgneval aastal. Hooajal 2007/2008 oli ta kõikide sarjade peale 42 tabamusega ka kogu Euroopa parim väravakütt ning tõstis peakohale ka esimesed suured trofeed – Meistrite liiga võitjakarika ja Ballon d’Ori.
United oli soojendus Realiks
Kuniks lõpuks, 24-aastaselt siirdus portugallane 94 miljoni euro eest Kuningliku klubi ehk Madridi Reali ridadesse. Kui juba Unitedis oli Ronaldo pärand uhke – 292 mänguga 118 väravat – siis võrreldes sellega, mis Hispaanias juhtus, oli kõik köömes.
Reali debüütaastal jäi portugallane lahjaks, virutades „kõigest“ 33 tabamust, kuid sellele järgnesid täiesti pöörased hooajad. 53, 60, 55, 51, 61, 51, 42 ja 44. Ühtekokku 450 väravat. Ja seda 438 mängus! Pole siis mingi ime, et vahemikus 2013-2017 võitis ta neli Ballon d’Ori.
Kuid ta ei võidutsenud üksi, sest sellesse perioodi jääb ka neli Meistrite liiga võitu – sh kolm järjest – ning mõistagi edu Portugaliga, mis tipnes 2016. aasta Euroopa meistritiitliga.
Realist lahkus ta tipus, kuid ta ei lahkunud suurest jalgpallist. Praeguseks juba vanameistri staatust omav Ronaldo jätkab väravate kõmmutamist Juventuses. Ja iga vutisõber teab, et tabamusi tuleb jätkuvalt nagu Vändrast saelaudu. Mullu Itaalia meistriks tulles sahistas ta 28 puhul, tänavu oli tal enne koroonaepideemiat kirjas 25 väravat.
Kaua 35-aastane edurivimees veel säärast hoogu jaksab hoida, pole teada. Kuid paralleelselt pole ka ühtegi põhjust arvata, et ta hoog võiks raugeda. Teda utsitavad tagant fännid, kellele ta mängib ja kes teda truult jälgivad. Lõppude lõpuks pole Ronaldo asjata kõige suurema jälgijate arvuga Instagrammer.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
